Use LEFT and RIGHT arrow keys to navigate between flashcards;
Use UP and DOWN arrow keys to flip the card;
H to show hint;
A reads text to speech;
334 Cards in this Set
- Front
- Back
|
Vuttide infektsioosne bronhiit Tekitaja ja vastuvõtlikud linnud |
Tekitaja: vuttide infektsioosse bronhiidi viirus (KKs vastupidav). Vastuvõtlikud: vutid; reservuaarperemehed: kanad, kalkunid. Kiirelt levitavad esmakoorunud vutid. Haigestuvad ja surevad 100% alla 3 ndl vutid; vanematel diarröa ja 25% surevad. Registreerimiskohustuslik! |
|
|
Vuttide infektsioosne bronhiit Kliiniline pilt |
Kliinilised tunnused: hingamisraskused, trahheaalsed räginad, konjunktiviit, infraorbitaalsinuse turse, suu lahti hindamine, köha, aevastamine. Turritav sulestiks, joogi ja sööda võtt vähenenud. Vanematel lindudel diarröa. Harva esineb neuro nähte: kaela kõverdumine, komistamine, kukkumine, peakalle. |
|
|
Vuttide infektsioosne bronhiit Lahang |
Pat. anat: nekrootiline trahheiit, trahhea kaetud limaga, bronhiit, pneumoonia, põrna suurenemine, hepatiit, mukoosne soolesisaldis, õhukottide põletik. |
|
|
Vuttide infektsioosne bronhiit Diagnoosimine |
Diagnoosimine: klin tunnused, suremuse suurenemine karjas. Viirus isoleeritakse trahheast, soolestikust, roojast, maksast. Identifitseerimine AGID, ELISA. |
|
|
Vuttide infektsioosne bronhiit Ravi & ennetamine |
Ravi: puudub, vaktsiin puudub. AB kasutatakse sekundaarse mikrofloora hävitamiseks, tihti Mycoplasma. NB! Tervistunuid saab sugulindudena pidada peale haigestumist, sest immuunsus ja ei eritata. Ennetamine: tõsta temp kuni 3 kraadi, tuuluta, haiged & terved eraldi, uusi sisse tuues isolatsiooni, vanad ja noored eraldi, |
|
|
Lisa vitamiin D munakanade söödas Mida vaja norm imendumiseks, mis tibudel, mis täiskasvanutel, põhjused. |
D-vit normaalseks imendumiseks vaja Ca ja P. Tibudel ja beebidel tekib rahhiit. Täiskasvanud kanadel osteoporoos (luuhõrenemine), langeb munakoore kvaliteet ja produktsioon. Põhjused? Kolekaltsiferooli (D3) puudus, vähene liikumisvõimalus, halvad SPT, seedeprobleemid, maksa ja kilpnäärme probleemid. |
|
|
Lisa vitamiin D munakanade söödas Kliinilised tunnused |
Kliinilised tunnused: lonkamine, pehmed luud ja nokk, ei suuda jalgadel seista, produktsiooni langus, munakoored pehmed, laienenud hüppeliigesed, puhkavad kükitades. |
|
|
Lisa vitamiin D munakanade söödas Ravi & ennetus |
Tasakaalustatud ratsioon (õige, Ca, P, D-vit suhe), sööda koostamisel arvestada lindude vanust ja eesmärki, parandada liikumisvõimalust, head SPT. |
|
|
Vuttide infektsioosne bronhiit Definitsioon |
Kergestinakkav ning tihti surmaga lõppev respiratoorne haigus nii looduses kui kasvandusteselavatel vuttidel, mida iseloomustavad hingamisraskused, avatud suuga hingamine, köha,aevastamine, hingamisräginad, pisaravool ja konjunktiviit. |
|
|
Vuttide infektsioosne bronhiit - avatud suuga hingamine |
|
|
Vuttide infektsioosne bronhiit - infraorbitaalsiinuse turse, sinusiit, konjunktiviit |
|
|
D-vit puudus |
|
|
D-vit puudus |
|
|
D-vit puudus |
|
|
D- vit puudus, Rahhiit |
|
|
Vuttide infektsioosne bronhiit - hepatiit & splenomegaalia |
|
|
Vuttide infektsioosne bronhiit - trahheiit, lima, nekroosikolded |
|
|
Tibude nakkav aneemia Iseloomustus, tekitaja, epidemioloogia |
Iseloomustus: aneemia, lümfoidorganite atroofia Tekitaja: Circoviridae,Gyrovirus. Püsiv KKs ja resistentne paljude desoainete suhtes. Epidemioloogia: Kanad ainsad viiruse looduslikud peremehed. Levib 1-3 ndl tibudel. Haigestunud linnud paranevad harva, suremus kuni 30%. |
|
|
Tibude nakkav aneemia Kliinilised tunnused |
Letargia, isutus, kõhnumine, depressioon, tibud kobarduvad kütteallika alla. Verevalumid intra-, subkutaanselt, intramuskulaarselt peamiselt tiibadel, komplikatsioonideks turse ja dermatiit. Harva hepatiit, hüdroperikardiit, bursiit. Kliinilised tunnused eelkõige broileri tibudel. Kõige raskemini kulgeb alla 2 ndl tibudel. Immunosupressiivsetele täiskasvanud kanadele tekitab ka probleeme. |
|
|
Tibude nakkav aneemia Lahang |
Verevalumid tiibadel, kõhetunud. Tüümus atrofeerunud ja tumepunane. Luuüdi kollakas. Fabriciusepaunas lümfifolliikulite atroofia. |
|
|
Tibude nakkav aneemia Diagnoosimine |
Diagnoosi ei saa panna vaid klin tunnuste alusel. Viirus isoleeritakse rakukultuuris. PCR, ELISA. |
|
|
Tibude nakkav aneemia DDX |
Mareki haigus Kanade nakkav bursiit ehk Gumboro haigus Lindude adenoviirusinfektisoon |
|
|
Tibude nakkav aneemia Ravi |
Puudub. Sekundaarse bakteriaalse probleemi puhul AB. Ennetamiseks kasutatakse (elus)vaktsiine, süstitakse või joogivees. |
|
|
Tibude nakkav aneemia |
|
|
Tibude nakkav aneemia |
|
|
Tibude nakkav aneemia |
|
|
Tibude nakkav aneemia - petehhiad |
|
|
Stressi tagajärjel tekkivad käitumishäired Põhjused |
Füüsikaline - madal temperatuur Keemiline - kõrge ammoniaagi sisaldus õhus Söödast tingitud - järsk sööda vahetus Traumaatilised - nokkade lõikamine Transpordist tingitud - lindude ümberpaigutamine Tehnoloogilised - liiga suur asustustihedus Bioloogilised - infektsiooshaigused Sotsiaalsed - võitlus liidrikoha eest kana karjas |
|
|
Stressi tagajärjel tekkivad käitumishäired Hüsteeria: põhjus, tunnused, ennetamine |
Põhjustab: müra, järsk valgus, võõras inimene. Tunnused: rahutus, häälitsemine, lendlemine, sulestiku kaotus, produktiivsuse langus Ennetamine: rahulik KK |
|
|
Stressi tagajärjel tekkivad käitumishäired Lendlemine: põhjus, tunnused, ennetamine |
Põhjustab: stress, ülerahvastatud puurid, halb sööt. Tunnused: paaniline lendlemine, võib teisi vigastada. Ennetamine: stressi vähendamine, ülerahvastuse vähendamine, hea sööt. |
|
|
Stressi tagajärjel tekkivad käitumishäired Kannibalism:põhjus, tunnused, ennetamine |
Põhjustab: ratsiooni häire, ülevalgustus, trauma, ruumipuudus, välisparasiidid. Tunnused: ühed linnud nokivad teisi. Ennetamine: õige sööt, mineraalainete lisamine, täiskasvanud lindude eraldi puurides pidamine. Võib ka lõigata ülemist nokka või joogiveeks lahjendada merevett. |
|
|
Stressi tagajärjel tekkivad käitumishäired Sulgede kitkumine:põhjus, tunnused, ennetamine |
Põhjustab: mineraalainete ja ruumi puudus, igavus, naha ärritus (parasiidid/kuiv õhk) Tunnused: osaliselt sulgedeta linnud. Ennetamine: stressi alandamine, mineraalainete lisamine. |
|
|
Stressi tagajärjel tekkivad käitumishäired Haudumiskihk |
Geneetiliselt päranduv. Põhjustab hormoon prolaktiin. Kana jääb pesale, kaitseb seda, ründab, nokitseb ja häälitseb. Tihti kitkuvad oma rinnalt sulgi ja katavad sulgedega munad. Kana ei söö ega joo ja võib lõpetada munemise. Ennetamine: restpõrand, allapanu ja pesamaterjal teine, kohe korja munad, elektrivoolu madalpingega. |
|
|
Stressi tagajärjel tekkivad käitumishäired Ebaloomulik söögiisu |
Munade puruksnokkimine ja söömine. Söödas vähe mineraalaineid ja valke. Üks hakkab tegema ja teised hakkavad ka. Ennetamine: Jäta pesadesse tugevad munasid imiteerivad pallid vms, mille nokkimisest peagi tüdinetakse. Tühjaks puhutud munadesse pane sinepit (kanadele ei meeldi). Kaldus pesakastid. Söödas piisavalt mineraalaineid ja valku. |
|
|
Stressi tagajärjel tekkivad käitumishäired Paaritusjärgne suguti nokkimine |
Esineb muskuspartidel ja partidel. Paaritusjärgselt hakkavad teised isaslinnud sugutit nokkima. Põhjuseks vees paarituse puudumine ning liiga palju sugulinde koos. Ennetamiseks sugulinnud hõredamalt paigutada ja vees paaritumise võimalus. |
|
|
Salmonella Tekitaja, levik |
Gram negatiivne bakter. Suudab elada ilma peremeheta pikalt. Tundlik kuumutamisele ja enamikele desoainetele. Salonella perekonna bakterid, nt. S. pullorum ja S. gallinarum, S.enteritidis, S.typhimurium. ZOONOOS Levib toore ja alaküpsetatud liha ning munaga. |
|
|
Salmonella Kliinilised tunnused |
Isutus, loidus, diarröa, vanematel lindudel kängumine. Alaägeda kulu puhul septitseemia, pikaajalise kulu puhul seedetrakti põletik, liigesepõletikud, kopsupõletikud. |
|
|
Salmonella Lahangul |
Eneteriit, fokaalsed nekrootilised kolded soolestikus ja maksas, dehüdratatsioon |
|
|
Salmonella Ravi |
Ravi: sümptomaatiline / keelatud Linnud tapetakse / hukatakse, liha kuumtöödeldakse, haudes olnud munad kahjustustatakse. |
|
|
Salmonella Tõrje |
Tõrje: Sugukarjas kus 250 lindu võtad sokiproovid Munakarjast kus täiskasvanud linde 50 võtad koproproovid Muna- või aretuskarja viidavatelt noorlindudelt võtad koproproovid Broilerikarjast kus 50 lindu võtad sokiproovid ja 1/3 karjast uurid enne tapale viimist. |
|
|
Salmonella Seire |
Värske liha seire linnutapamajas Värske liha seire linnuliha lõikeettevõttes Salmonella seire munadest ja munatoodetest Avastamise korral otsitakse allikat, ulatust, levikuteed ja proovitakse need puhastada ja desinfitseerida. |
|
|
Rinnaku limapaunapõletik Esinemine, kus, mida lihaga teeb. |
Esineb munakanadel, kuid sagedamini (25% rohkem) näeb broileritel. Tibud, haigestumine kuni 18nda elunädalani. Suremus 80-100% noortel. VÄGA NAKKAV Luude esileulatuvatel kohtadel naha alla on väikesed limapaunad. Rikub broileri väljanägemise (+ei saa täit hinda). Transportimisel võib tekitada nahaaluseid verejookse. |
|
|
Rinnaku limapaunapõletik Teke ja tekitajad |
Tekkele aitab kaasa: jalgade nõrkus, tekkinud liiga pika rinnakul lamamise tõttu, kõva põrand, halb sulgkate. Tekitajad välistest tingimustest: Mycoplasma synoviae, Staphylococcus, Pasteurella spp., viirused, E.coli, klamüüdia, mükoplasma. |
|
|
Rinnaku limapaunapõletik Ennetamine ja ravi |
Ennetamine: puhas ja kuiv allapanu. Head hügieeni tavad, all in all out, deso. Ravi puudub. Peab aretama vähe esiletükkiva rinnakuga ja kiiresti areneva sulestikuga linde. Vaktsineeritakse. |
|
|
Rinnaku limapaunapõletik |
|
|
Nakkav bursiit ehk Gumboro Kliiniline pilt |
Subkliiniline: alla 3ndl tibudel, põhjustab immuunsupressiooni. Diarröa, kloaagipõletik, apaatsus, isutus, subnormaalne temp, lamamine, koordinatsioonihäired. Lümfoidorganite häving. |
|
|
Gumboro ehk nakkav bursiit |
|
|
Lihaste düstroofia Kuidas tekib? Kellel esineb? Kuidas areneb? |
Võib olla geneetiline. Põhjustavad erinevad haigused, mis nõrgestavad skeletilihaseid. Toitumuslik - vit E ja väävlit sisaldavad aminohapete (tsüsteiin, metioniin) puudulikkus. Pardid, kalkunid, tibud. Lihaskude muutub rasvkoeks, kollageenne sidekude. Lihasensüümide tõus + eksudatiivne diatees. Arterioolide ja kapillaaride tromboos, veresooned sulguvad, tekib nekroos ja degeneratsioon. |
|
|
Lihaste düstroofia Kliiniline pilt |
Kliinikat vähe kui dieet korras. Teine kuu peale koorumist tekivad sümptomid. Valged vöödid rinna- ja jalalihaste piirkonnas. Tiibade jäikus ja ümberpööramisprobleemid. Progresseeruv lihaste nõrkus, liikumisvõime kadu, lihaskoe hävimine, defektid valkudes |
|
|
Lihaste düstroofia Ennetus ja ravi |
Manustada seleeni ja vitamiin E-d. |
|
|
Tibiaalne düskondroplaasia |
Kasvukõhre kahjustused, sääreluu paindumine, lind ei taha liikuda, lonkab, liigeste piirkonnad turses. Lihatõugu kanadel. Tekib kui kasvukiirus, PT ja söötmine pole oma vahel korrelatsioonis. |
|
|
Tibiaalne düskondroplaasia |
|
|
Respiratoorne mükoplasmoos Epidemioloogia |
Registreerimiskohustuslik! Põhjustab toodangu langust ja seega majanduslikku kahju. Levik ülemaailma. Haigestumus suur, suremus madal. Kogu karja probleem. Esineb kanadel, kalkunitel, metslindudel. Nakatunud jäävad kandjateks. |
|
|
Respiratoorne mükoplasmoos Tekitaja |
Ilma rakukestata väikesed mikroobid Mycoplasma gallisepticum - peamine, Mycoplasma synoviae. Kaasneda võib sekundaarne viirus- või bakterinfektsioon. Mükoplasmad ei säili KKs kaua, inaktiveerub desoainetega. |
|
|
Respiratoorne mükoplasmoos Kliinilised tunnused |
Krooniline - vähemärgatavad tunnused. Subkliiniline - asümptomaatiline, stress põhjustab sümptomite avaldumist ja mükoplasmade eritamist. Kliiniline - kanadel kerged respiratoornähud, köha, düspnea, anoreksia - kaalukadu, loidus, toodangu langus, lonkamine, konjunktiviit. Sek. infektsioonide puhul kalkunitel tunnused tõsised ja suurem suremus. |
|
|
Respiratoorne mükoplasmoos |
|
|
Respiratoorne mükoplasmoos |
|
|
Respiratoorne mükoplasmoos |
|
|
Respiratoorne mükoplasmoos DDX |
Newcastle'i haigus Linnugripp Bakteriaalne infektsioon: E.coli, Hemophilusparagallinarum, Pasteurella multocida |
|
|
Respiratoorne mükoplasmoos Lahang |
Kanadel: kerge sinusiit, trahheiit, õhukottide põletik Kalkunitel: õhukottide põletik, mukopurulentne eksudaat, sinusiit, trahheiit Sek. infektsiooni korral õhukottide seinad paksenevad, eksudaat, fibrinopurulentne perikardiit, perihepatiit |
|
|
Respiratoorne mükoplasmoos Diagnoosimine |
Elusalt linnult: tampooniproov hingamisteedest, kloaagist või aspiraat. Surnud linnult: tampooniproov õhukottidest, hingetorust, ninaõõnest, infraorbitaalsiinusest, lisaks kehavedelik. Laboris: väljakasvatamine, immunoloogilised testid, PCR. Sõeluuringu jaoks ELISA. |
|
|
Respiratoorne mükoplasmoos Tõrje |
Bioturvalisuse meetmed, nakatunud karja asendamine ja uute ostmine, võimalik vaktsineerida noori linde kui haigus juba karjas. Üksikuid linde võib metafülaktliliselt ravida AB-dega, nt tetratsükliin, tülosiin. |
|
|
Pulloroos ja tüfoid Tekitajad Kes haigestuvad? |
Pulloroosi tekitaja Salmonella pullorum Tüfoidi tekitaja Salmonell gallinarum Need tekitavad otseselt kanadel haigestumist. Teised salmonellabakterid on kanadele ohutud kuid zoonootilised. Haigestuvad kanad ja kalkunid |
|
|
Pulloroos kliinilised tunnused |
Suur tibude suremus (100%), seega noorlindude haigus, kus surevad alla 3 ndl kalkunid ja kanad. Tibud on nõrgad, valulik väljaheidete eraldamine, isutus, suremus ka munas. Raskendatud hingamine, septitseemia. Sugu- ja haudevõime vähenevad. Munevate kanade suremus kasvab. Broileritse kasv aeglustub, hari kahvatu, loiud, temp kõrge. |
|
|
Tüfoid kliinilised tunnused |
Noorkanade ja täiskasvanud lindude haigus. Diarröa, kurtumus, uimasus, septitseemia. |
|
|
Pulloroos ja tüfoid diagnoosimine |
S. pullorumi isoleeritakse suguelunditest. Tekitaja identifitseeritakse, veretilgaaglutinatsioon. |
|
|
Pulloroos ja tüfoid tõrje |
Haiguse kahtlusel peab teavitama loomaarsti. Veretilgaaglutinatsiooni meetodil uuritakse haudemune tootvates majandites 10% sugukarja lindudest. Leia nakkuseallikad, leviktee ja kõrvalda / tõkesta. Juurde tuua ja välja viia keelatud. Kõik linnukarjad kus diagnoositud salmonella viia sanitaartapmisele. Mõnedes riikides AB ravi. |
|
|
Partide katk Definitsioon |
Partidekatk ehk partide viiruslik enteriit on ägedalt kulgev väga nakkav partide,hanede ja luikede haigus, mida iseloomustab suur suremus, siseorganitehemorraagiad ja nekroos. Haigus põhjustab suuri majanduslikke kahjusid. Muskuspart kõige vastuvõtlikum. Kuulub eestis ohtlike loomataudide alla ja on teavitamiskohustuslik. |
|
|
Partide katk Tekitaja Kes kannavad laiali? |
Partide herpesviirus-1, DNA-viirus. Tundlik lipiidsolventidele, pH muutusele ja temperatuurile. Kandub peamiselt metsikute lindudega |
|
|
Partide katk Patogenees |
Põhjustab veresoonte (kapillaarid, veenid) kahjustusi, tekivad generaliseerunud hemorraagiad, progresseeruvad parenhüümorganite degeneratsioonid, lümfotsüütide nekroos ja apoptoos, immuunsupresioon - haigestunud loomad muudab vastuvõtlikeks sek bak nakkuste suhtes nagu E. coli ja Salmonella. |
|
|
Partide katk Kliinilised tunnused |
Ei suuda seista, nõrgad, loiud, depressioonis, uimased, longus tiivad. Fotofoobia,isutus, suurenenud janu, ataksiad, treemorid, ninaeritised, määrdunudsulestik/ninasõõrmed, vesine või verine kõhulahtisus. Isastel võib esineda peenise prolapsi. Munevus väheneb järsult. Suurem surevus täiskasvanud partidel (kuni 100%). Pardipoegadel: suur kaalukadu, vedelikupuudus, sinine nokk, verised ninasõõrmed. |
|
|
Partide katk |
|
|
Partide katk |
|
|
Partide katk Lahang |
Petehhiad konjuktiivil, soolestikus, trahheas, maksas, südamel. Veri kõhuõõnes. Limaskestade erosioonid.Makssuurenenud, heledam, võivad esineda väikesed nekroosikolded maksapinnal. Põrnnormaalsest tumedam. |
|
|
Partide katk |
|
|
Partide katk |
|
|
Partide katk |
|
|
Partide katk |
|
|
Partide katk - tüümus verevalumitega |
|
|
Partide katk Diagnoosimine |
Esmane diagnoos ajaloo ja klin tunnuste alusel. Lõplikuks vaja isoleerida - PCR - maks, põrn, söögitoru, soolestiku osad. Saab ka embrüost isoleerida, aga aeganõudev. |
|
|
Partide katk DDX |
Partide viiruslik hepatiit Pastörelloos Nekrootiline / hemorraagiline enteriit Trauma Toksikoosid Harva Newcastle haigus, linnugripp, lindude rõugeviirus. |
|
|
Partide katk Ravi ja ennetamine |
Ravi puudub. Puhangu ajal võib vaktsineerida, kuna see annab kiirelt kaitse haigustekitaja vastu. Ennetamine: vältida kontakti metsikutelindude ja looduslike veekogudega. Puhangu korral eemaldada linnud saastunud KKst, teha sanitatsioon ja deso. Aretusparvi tuleks vaktsineerida iga aasta. |
|
|
Newcastle haigus Definitsioon |
Newcastle´ihaigus ehklindude aasiakatk onägedalt kulgev nakkavlindude viirushaigus, mis iseloomustubkopsupõletiku, entsefaliidi,veritsuse ja suure suremusega. Teatamiskohustuslik haigus. |
|
|
Newcastle haigus Tekitaja |
Paramüksoviroos, tekitajaNewcastle’i haiguse viirus. Suudab nädalaid KKs säilida. Viirus võib püsida ka immuunsete jatäiskasvanud lindude organismis ning haigus võib muutuda statsionaarseks. Levib ÕHUGA |
|
|
Newcastle haigus Epidemioloogia |
Linnud vastuvõtlikud, nooremad rohkem. ZOONOOS. Haigestumus 100%, suremus kuni 90%. Haigus levib karjas väga kiirelt. Viirust eritatakse peamiselt inkubatsiooniperioodil. |
|
|
Newcastle haigus Velogeenne vistserotroopne kliinilised tunnused |
Kiire levik, äkiline avaldumine, depressioon, isutus, järsk munatoodangu langus, profuusne diarröa (heleroheline), tursed pea piirkonnas, harja tsöanoos, lamama jäämine, närvinähtude teke, kõrge suremus. |
|
|
Newcastle haigus - velogeenne vistserotroopne |
|
|
Newcastle haigus Velogeenne neurotroopne kliinilised tunnused |
Äge resp haigestumine, isu ja munatoodangu langus, köha, hingeldamine, närvinähtude predomineerimine - tortikollis, pea treemor, tiibade ja jalgade paralüüs. Tibudel suremus suurem kui täiskasvanutel. |
|
|
Newcastle haigus Mesogeenne |
Depresioon, kaalu ja munatoodangu, munakvaliteedi langus, äge resp haigestumine - köha on, hingeldamine puudub; närvinähud kujunevad hiljem, letaalsus (suremus) kuni 10%. |
|
|
Newcastle haigus Lentogeenne |
Esineb subkliiniliselt, kerge resp haigestumine, ajutine isu langus, munatoodang langeb, närvinähud puuduvad, madal letaalsus. |
|
|
Newcastle haigus DDX |
Linnugripp Infektsioosne larüngotrahheiit Infektsioosne bronhiit Pastörelloos Respiratoorne mükoplasmoos Klamüdioos |
|
|
Newcastle haigus Ravi ja vaktsineerimine |
Ravi KEELATUD. Vaktsineerimine: loomapidaja kel 50 ja rohkem lindu on kohustatud vaktsineerima Newcastle haiguse vastu. Kasutatakse paramüksoviiruse-1 nõrgestatud elusvaktsiini. Vaktsineeritakse vaid kliiniliselt terveid loomi. Ei vaktsineerita munemisperioodil ja kui vähem kui 4 ndl munemisperioodini. |
|
|
Newcastle haigus Tõrje |
Haiguse kahtlusest viivitamata teatada. Loomad isoleeritakse kinnisesse ruumi, teostatakse epidemioloogiline ja laboratoorne uurimine. Lab puhul elusalt loomal kloaagi ja trahhea tampooniproov, surnud loomalt korjus tervikuna või soolte sisaldis, ajukude, trahhea, kopsud, maks, põrn ja muud muutunud organid. Diagnoosi kinnitab VTA. Taudipunkti linnud hukatakse. Taudipunkt puhastatakse ja desotakse. Uued linnud võib sisse tuua peale 21 päevast garantiini. |
|
|
Newcastle haigus velogeenne neurotroopne |
|
|
Mükotoksiinid Definitsioon |
Mükotoksiinidon hallitusseente poolt produtseeritud keemilised ühendid, mis on mürgised niiinimestele, kui ka loomadele. |
|
|
Mükotoksiinid Kliiniline pilt |
Isutus, apaatsus/spontaanne aktiivsus, kaalukadu, toodangulangus, õhukeja õrn munakoor, langebproteiini süntees - broileri lihasmassi vähenemine, raskenenudhingamine. |
|
|
Munatoodangu languse sündroom Definitsioon |
Atadenoviirusepoolt tekitatud viirushaigus, millele on iseloomulikud heledad, pehme kooregavõi kooreta munad, mida munevad pealtnäha terved linnud. |
|
|
Munatoodangu languse sündroom Tekitaja Epidemioloogia |
Adenoviirus A. Part ja hani looduslikuks peremeheks.Vastuvõtlikumad pruunimunalised ja broileritõugu kanad. Resistentne 3-10 pH-le ja 3h 56 kraadises kuumas. Tapavad mõned desoained. Suremus minimaalne, väga nakkav. |
|
|
Munatoodangu languse sündroom Kliiniline pilt |
Munatoodang langeb, kõige pealt heledad munad, siis pehme koorega munad, siis kooreta munad. Muna sisemine kvaliteet kehv. Viljastuvus ja norm munade kooruvus ei vähene. Vahel võib näba diarröad ja tuimust enne kui munade värv muutub. |
|
|
Munatoodangu languse sündroom |
|
|
Munatoodangu languse sündroom Lahang |
Inaktiivsed munasarjad, munajuhade atroofa / ödeem, valge eksudaat emakas. |
|
|
Munatoodangu languse sündroom DDX |
Lindude gripp Newcastle haigus Infektsioosne bronhiit Sööda ja muude kasvatamistega seotud faktorid Metaboolsed haigused - rasvunud maksasündroom, mürgistused |
|
|
Munatoodangu languse sündroom Ravi ja ennetamine |
Ravi puudub. Vaktsiin kombineeritud Newcastle haiguse vaktsiiniga. Vaktsiin vähendab eritamist, aga ei välista nakatumist. Ennetamiseks bioohutusprogrammi rakendamine ja toodanguvõime taastamiseks indutseeritud sulgimine. |
|
|
Mareki haigus Definitsioon |
Viirusliku kasvaja tekitajakanadel. Levinud ülekogu maailma ning on nii tavaline, et kui sul on kanad,olenematasellest, kas neil on sümptomid võieiole,nad võivad olla kokku puutunud Mareki haigusega. |
|
|
Mareki haigus Tekitaja Kes vastuvõtlikud? Haigestumus & suremus |
Alfaherpesviirus ehk Mareki haiguse viirus. Väga resistentne! Põhjustab kanadel vähivormi. Väga nakkav! Elab allapanud ja tolmus. Nakatunud kanad pikka aega haiguse reservuaariks. Vastuvõtlikud kanad ja kalkunid. Haigestumus 60%, suremus 100%. |
|
|
Mareki haigus Nimeta 4 vormi + iseloomusta |
Nahavorm- suurenenud punasedsulgedefoliikulid,mismoodustavadpruunikadkoorikud. Neurovorm- iseloomustubühe või kõikide järgnevate sümptomitega: progresiivneparalüüs, kaalukadu, raskenenud hingamine, diarröa, nälgus. Okulaarvorm- hall silm, kaalukadu,pimedus, surm. Vistseraalvorm- kasvajad siseelundites: süda, maks, kopsud. |
|
|
Mareki haigus Kliinilised tunnused klassikaline ehk krooniline vorm |
Haigestuvad vanemad kanad. Kulgeb aeglaselt, peamiselt närvisündroomiga. Longe, tiivad ja saba ripuvad. Vikerkesta värvus muutub, pupill tähtjas/ pirnjas, kana jääb pimedaks. Letaalsus 1-10% |
|
|
Mareki haigus klassikaline vorm |
|
|
Mareki haigus Kliinilised tunnused äge vorm |
Haigestuvad nooremad kanad. Tunnused sarnanevad leukoosi tunnustega. Haigus tekib äkki, lindude massiline suremus, munatoodangu langus. Seedehäired, kehakaalu langus, isutus, nõrkus, ebanormaalnekeha-, pea-, tiibade, jalgade ja saba hoiak. Kasvajad siseorganites. Üksikutel lindudel pareesid ja paralüüsid. |
|
|
Mareki haigus |
|
|
Mareki haigus Lahang |
Klassikaline vorm: närvitüved 2-3x paksenenud, läige kadunud, lümfoomid siseorganites, eriti munasarjades, kukkedel munandites. Äge vorm: kasvajad siseorganites ja perifeersetes närvides, närvid paksenenud, turses, kollakad. Vikerkesta epiteeli kihis pseudoeosinofiilid ja lümfotsüüdid. Kloaakpaun atrofeerunud. Sulefolliikulite kõrval sõlmjad moodustised. Täiskasvanud lindudel maks suurenenud. |
|
|
Mareki haigus Ravi |
Ravi puudub. |
|
|
Mareki haigus Tõrje ja ennetamine |
Vaktsineerimine aitab peatada kasvajate levikut kui lind juba infitseeritud, jääb reservuaariks ja nakatab teisi. Tibude vaktsineerimine. Hea ventilatsioon ja hügieen lindlates aitab ennetada. |
|
|
Streptokokoos Tekitaja |
Liikumatud G + bakterid, põhjustavad veriagaril hemolüüsi. S. zooepidemicus, S. bovis, S. dysgalactiae, S.gallinaceus, S. mutans. Streptokokid oportunistlikud bakteri, elavad lindude GIT, hingamisteedes ja reproduktiivtraktis. Vastuvõtlikud on hobused, linnud, veised, inimesed. On levinud linnukarjades, aga pole väga kontagioosne - ei põhjusta kiiret ja ulatuslikku levikut linnukarjas. Haigestuvad immuunsupressiooni ja traumade tagajärjel. |
|
|
Streptokokoos Kliiniline pilt akuutne ja krooniline |
Vahel ainuke tunnus verine sulestik suu ümbruses. Akuutne- akuutne septitseemia, splenomegaalia, hepatomegaalia ja suurenenud neerud, peritoniit. Enamasti haigestuvad tibud kuid vahel ka vanemad. Krooniline - isutus, apaatia, munatoodangu langus, artriit, tendosünoviit, osteomüeliit. Täiskasvanud lindude haiguse vorm. |
|
|
Streptokokoos Lahang |
Süda: südameklappide fibrinoosne põletik, müokardiit, perikardiit. Resp.süsteem: punased, vesised silmad, ninast eritis Maks: põhjustab rohelist väljaheidet ja kaalukadu. Lihased: kahjustunud, liigesed turses ja valulikud. Peaaju: meningiit - sellest koord. häired, head tilt, tasakaaluhäired. |
|
|
Streptokokoos Diagnostika |
Kliiniliste tunnuste põhjal diagnoosi panna ei saa, sest palju vorme. Isoleerides bakteri saame definitiivse diagnoosi, veriagar. |
|
|
Streptokokoos DDX |
Stafülokokoos Enetrobakterioos Kolibatsilloos Pastörelloos Erüsipeloos Kui suust veritsus, siis DDX-id: Newcastle haigus, linnugripp, pastörelloos. |
|
|
Streptokokoos Ravi ja ennetamine |
Ravi: penitsilliin, tetratsükliin, makroliidid - enne tee ABgramm. Ennetamiseks: üldine immuunsus hea, traumade eest kaitsemine, deso KKs. |
|
|
Tuberkuloos Tekitaja |
Mycobacterium avium subsp. (avium). Väga resistentne KKs, temperatuurile ja pH-le. Munakanad ja broilerid tabanduvad harva, kuna bioohutus on väga hea. |
|
|
Tuberkuloos Kliinilised tunnused |
Sümptomid tihti ebaselged, ei pruugi üldse avalduda või nähtavad alles lõppstaadiumis. Aktiivsuse langus, järsk kõhnumine, lonkamine, aneemia, hari võib muutuda aneemiliseks & kortsuda, kuigi pole isutud kõhnuvad ja lihased atrofeeruvad. Võivad surra järsku maksa / põrna rebendi tõttu. |
|
|
Tuberkuloos Lahang |
Muutused sagedad maksas, põrnas, sooltes ja luuüdis. Organid suurenenud ja peal halikasvalged tuberkulid. |
|
|
Tuberkuloos |
|
|
Tuberkuloos |
|
|
Tuberkuloos Diagnoosmine |
Kliiniline pilt, lahang, tuberkuliini proov: lokuti sisse või tiiva alla, kui positiivne siis tekib turse. Bakterioloogiaga tuleb kinnitada. |
|
|
Tuberkuloos Ravi |
Ravi puudub, vaktsiine ei kasutata. Linnud sanitaartapmisele. Pesu ja deo kresüülsete ainetega. Tuberkuloos pos mune saab kasutada leivatööstuses. |
|
|
Askaridioos Definitsioon |
Askaridioos on kanalistel peensooles parasiteeriva ümarussi Ascaridia galli põhjustatud helmintoos. |
|
|
Askaridioos Epidemioloogia |
Tabandab noorlinde, nt kanad, kalkunid, pardid. Levik sõltub SPT. Kanadest kõige vastuvõtlikum valge leghorn. |
|
|
Askaridioos Tekitaja |
Parasiit Ascaridia galli, elutseb peensooles. Munad roojaga välisKK, arenevad ning lind nakatub sööda, joogivee kaudu. Säilitusperemeesteks vihmaussid ja putukad. Peensooles vabanevad vastsed munast, arenevad soolehattude vahel / soolevalendikus, tungivad soole seina kestuma, väljuvad soolevalendikku, kestuvad seal ja saavadki täiskasvanu välimuse. |
|
|
Askaridioos Kliiniline pilt |
Äge kulg esineb tibudel - uimasus, diarröa, loiud, isu kaob. Mõnepäeva pärast apaatsed, kössitavad kael sisse tõmmatud, kössis, tiivad ripakil suled sassis. Haiguse läbi põdenud tibud jäävad teistest arengus ja kasvus maha & kehamass väheneb. Krooniline kulg - seedehäired, aneemia, kõhnumine, munevus langeb, lihaomadused halvenevad. |
|
|
Askaridioos |
|
|
Askaridioosi ja Heterakioosi Diagnostika |
Koproproovi uuri flotatsioonimeetodil või kombineeritud meetodil. Kui lind surnud ägedas järgus, siis vastseid näha pole, sp tuleb LK kaabe võtta ja uurida Baermanni meetodil. |
|
|
Askaridioosi Heterakioosi tõrje Tõrje ja ravi |
Tibud täiskasvanutest eraldi kasvatada. Sügavallapanu korral hoolikalt puhastada, desoda ning allapanu vahetada. Liigniiskust vältida! Vältida lindude üleasustamist ning sööda ja joogivee saastumist. Raviks PIPERASIIN / FENBENDASOOL. |
|
|
Heterakioos Definitsioon |
Heterakioos on peamiselt kanalistel umbsooles parasiteeriva ümarussi Heterakis gallinarum põhjustatud helmintoos. |
|
|
Heterakioos Epidemioloogia |
Põevad nii tibud kui täiskasvanud kanad. Kanade, kalkunite, pärlkanade haigus. |
|
|
Heterakioos Tekitaja |
Heterakis gallinarum, umbsooles. Munad erituvad lindude väljaheidetega. VälisKKs areneb, säilitusperemhekes vihmauss. Linnud nakatuvad mune sisse juues v süües + vihmausse süües. Umbsooles teevad läbi koesisese arengu, siis tungivad umbsoole seina ja siis koevälise arengu - vastsed tihedalt vastu seina. |
|
|
Heterakioos Kliiniline pilt |
Haigus kulgeb tavaliselt krooniliselt. Isutus, kõhulahtisus. Tibude kasv ja areng peetub, tugeva invasiooni puhul võivad kiirelt lõppeda. Täiskasvanud kõhnuvad ja munatoodang langeb. Noorlindudel kroonilise sõlmelise või katarraalse tüfliidina. |
|
|
Väivid üldine jutt |
Tiivutud alalised ektoparasiidid, kes kahjustavad sulestikku ja nahka ninghäirivad linde, sest nad liiguvad palju. Levivad talvel. Toituvad sulgedest, verest, nahakõõmast, nahanäärme eritisest. Sümptomid: kihelus, mille tõttu linnud rahutud ja lakuvad ennast. Võib esineda nahapõletikke ja karvade välja langemist, munemise ja massi-iibe langemine. Tõrjeks head SPT Raviks fosfororg. ühendid ja insektsiidid. Suremus noorlindudel ja tibudel. |
|
|
Väivide paiknemine +kus elab, mida sööb Kanasuleväiv Kananahaväiv Kana suurpeaväiv Kana udusuleväiv Kana ahasväiv Kana peaväiv |
Kanasuleväiv- rinna ja õlgade piirkonna sulerootsudel. Elab sulgedel, imeb verd Kananahaväiv - rind, selg, kloaagi ümbrus, päranipuala. Toitub sulgedest ja verest. Kana suurpeaväiv - rinnaprk, sabal, tiibade sulerootsudel. Toitub sulgedest. Kana udusuleväiv - kaela, rinna, kõhu, selja udusulgedel. Kana ahasväiv - tiibade ja sabasulgede sisepinnal. Kana peaväiv- peaprk nahal ja sulgedel. |
|
|
Väivid |
|
|
Kanalestad Kes, kus, sümptomid, ravi |
Verdimev nugilestaline, siiritab Salmonellat, Pastörelloosi jt. Rohkem esineb suvel. Elavad pesades, seinte pragudes ja ründavad öösiti. Sümpotimid: nahas punased kihelevad laigud kuni nahapõletikuni, mil suled välja langevad. Võivad tungida kuulmekäiku ja hindamisteedesse. Rohke tabandumine põhjustab aneemiat, massi-iive kadu, munatoodangu langust. Ravi: Karantiin! Peale puhatamist töödelda ruume ja inventari akarisiididega. |
|
|
Kanalestad |
|
|
Ornitonüssoos Kes, kus, sümptomid, ravi |
Verdimevad nugilestad. Nahal ja sulgedel kloaagi ümbruses. Sümptomid: nahakahjustused & sügelus kuni kõhnumine, aneemia, toodangu langus ja surm. Kui lestasid palju, siis sulestik hallikasmust. Ravi: akaritsiidid. |
|
|
Ornitonüssoos |
|
|
Kirbud |
Verdimevad ektoparasiidid. Põhjustavad lindudel kihelust, allergiaid, nahakahjustusi. Sümptomid: rahutus, nahk punetav. |
|
|
A-vitamiini puudus |
Tibudel: Kasvupeetus, luude deformatsioonid, suurenenud suremus seganakkustesse. Täiskasvanud: nõrevool silmast ja ninast, kattude moodustamine, korpade moodustumine ninasõõrmetel ja silmade ümbruses, toodangu langus, kooruvuse vähenemine, hingamisraskused. |
|
|
B-vitamiini puudus |
Kõverdunud jalad, kael, halvatus, peroos, kestendav nahk, konjunktiviit, aneemia, kehv sule kasv, rasvase maksa ja neerude sündroom, probleemid munade haudumisel. |
|
|
Vitamiin B puudus |
|
|
Vitamiin B puudus |
|
|
Vitamiin B puudus |
|
|
Vitamiin B1 puudus |
Tekitab polüneuriiti. Lühiajaline- linnud erutuvad kergesti, lendlemisaltid. Kestev puudus- perifeersete närvide degeneratsioon (kõver kael,krambid, longe) |
|
|
Vitamiin B1 puudus |
|
|
Vitamiin B2 puudus |
Varvaste kõverdumine Munatoodangu langus B2 vaegusega munad ei haudu |
|
|
Vitamiin B2 puudus |
|
|
Vitamiin B12 puudus |
Aeglane juurdekasv Söömus langeb Peroos Närvinähud Aneemia Rasvunud süda, maks ja neerud |
|
|
Vitamiin B9 puudus |
Aneemia Leukopeenia Kehv sulestik Aeglane juurdekasv Valge hari, heledad limaskestad |
|
|
Vitamiin D puudus |
Aeglane juurdekasv Jalgade nõrkus Pehmed küünised ja nokad Kehv sulestik Muutused skeletis Rahhiit Osteomalaatsia |
|
|
Vitamiin D puudus |
|
|
Vitamiin E puudus |
Tasakaalu kaotamine Tahtmatud liigutused Halvatus Kõhu turse Linnud tihti loiud Entsefalomalaatsia Lihasdüstroofia Eksudatiivne diatees |
|
|
Vitamiin E puudus |
|
|
Vitamiin E puudus, Crazy-chick haigus |
|
|
Rahhiit |
Rahhiit- ebapiisav luu mineralisatisoon Põhjused: Madal Ca tase organismis rakkude tasandil, P ja D3 vitamiini puudus, noortel lindudel on piiratud võime seedida küllastunud rasvhappeid. Tibudel: isu langus, halb sulestik, kordinatsiooni häired, diarröa, luud, nokkja küünised pehmenduvad, haiguse terminaalsesstaadiumis esineb osteomalaatsia ja tibud surevad. Munakanad: D-hüpovitaminoosi puhul on märkimisväärne osteomalaatsia, munad on pehme koorega, kanad lonkavad, luud on haprad, mõned kanad võtavad„pingviini" poosi, roided on pehmed,nokk ja küünised elastsed, munatoodang langeb. |
|
|
Podagra 2 vormi, põhjused, kliinika (äge, krooniline) |
Liigeste pordagra - liigeste õõnde ladestuvad kusihappe soolad. Vistseraalne podagra - kusihappe soolade ladestumineserooskestadele, südamepauna, maksale, lihastevahelisele fastsiale. Põhjused: Soolade liig, A-, D- ja B- vitamiini vaegus. Äge kulg: seedetrakti häired, lind liigub vähe, munatoodang langeb, isu langeb, hari on tsüanootiline, lind sureb ära mõnepäevaga, mõnikord tunnused ei ole ilmsed, vastkoorunud tibudel suur suremus, söödast keeldumine ning diarröa. Krooniline kulg: artriit |
|
|
Podagra |
|
|
Podagra |
|
|
Peroos Definitsioon, põhjused, sümptomid |
Peroos- luude deformatsioon noorlindudel Põhjused: B4 vitamiini puudus (koliin), Mn puudus. Krooniline kulg: jäseme luude paksenemine ja lühenemine, liigesed deformeeruvad, linnud ei suudaliikuda. Alaarenenud tibud kõhnuvad ja surevadära. Munakanadel kliinilised sümptomid ei esine, aga pesakond on tugevastiväljaarenenud sümptomitega. |
|
|
Peroos |
|
|
Salmonella - zoonootilised tekitajad, haigestumus, suremus |
S. typhimurium, S. infantis, S. enteritidis - linnult inimesele. Salmonella on G - bakter, ZOONOOS Haigestuvad 90%, suremus madal. |
|
|
Salmonella - zoonootiline kliiniline pilt |
Kliinilist pilti ei pruugi tekkida, raskemini haigestuvad tibud, väga vanad ja immuunpuudulikkusega linnud (ja inimesed). Isutus, loidus, diarröa, vanematel lindudel kängumine. |
|
|
Salmonella - zoonootiline lahang |
Dehüdratatsioon, enteriit, fokaalsed nekrootilised kolded soolestikus, kolded maksas. |
|
|
Salmonelloos - zoonootiline. Umbsooled täitunud põletikulise, fibrinoosse eksudaadiga. |
|
|
Salmonelloos - zoonootiline. Maksas kolded. |
|
|
Eksudatiivne diatees ehk E-vitamiini puudus |
|
|
Polüneuriit ehk B1-vitamiini puudus |
|
|
Peroos |
|
|
Lindude rõuged Tekitaja, levik |
Lindude rõugete viirus (DNA). Nakatab ainult linde. Igas vanuses, soos jne linnud haigestuvad. Levib karjas aeglaselt, KKs stabiilne, talub kuiva, levib tolmu, inimeste, putukate, otsekontaktiga. Kuulub ohtlike loomataudide alla |
|
|
Lindude rõuged Kliiniline pilt -2 vormi |
Kuiv vorm - soolatüüka sarnased kasvudsilmade ümbruses Märg vorm – hingamisteedekahjustus, hingamise häired, difteerilised kõri kahjustused, kollased plekidsuu, söögitoru, trahhea, kopsude limaskestal. Üldised: Munatoodang & linnu kasv langeb –majanduslik kahju, pimedus, kõrge suremus, mädased pustulid, hingamis-,söömis-, joomisraskused, näol & jalgadel nekrootilinedermatiit, verised villid. |
|
|
Lindude rõuged |
|
|
Lindude rõuged |
|
|
Lindude rõuged |
|
|
Lindude rõuged Lahang |
Haavandid suus, söögitorus, kõris. |
|
|
Lindude rõuged DDX |
Naha vigastused A-vit defitsiit Lindude nakkav larüngotrahheiit Trihhomonoos |
|
|
Lindude rõuged Ravi |
Vaktsineeritakse kui haigus karjas. Kui sek bak inf, siis AB. Vit-A & jood-glütseriin. |
|
|
Pastörelloos ehk koolera Tekitaja |
Registreerimiskohustuslik haigus! Tekitaja on väga kontagioosne G- bakter Pasteruella Multocida. Kergesti inaktiveeritav (kuumus, deso) |
|
|
Pastörelloos Epidemioloogia, haigestumus suremus |
Reservuaarperemeesteks on krooniliselt ja subkliiniliselt haiged linnud, uluklinnud, inimesed, sead jne. Haigestumus kõrge, suremus kõrge (100%). |
|
|
Pastörelloos Akuutne kliiniline pilt |
Palju surnud linde ilma eelnevate sümptomiteta. Septitseemia, depressioon, LIMANE ERITIS SUUST, suled turris, diarröa, tahhüpnoe. |
|
|
Pastörelloos - äge |
|
|
Pastörelloos - äge |
|
|
Pastörelloos Kliiniline pilt krooniline |
Anoreksia, depressioon, suled tuuris, loti ja peapiirkonna turse ja tsöanoos. Lihaste ja jalapõhjade turse, mis tõttu lonkavad. Nina, silma, suu eritised. Köha, tahhüpnoe, diarröa. Kui keskkõrv tabandunud siis kõõrdkaelsus!!! Suremus, toodangu langus. |
|
|
Pastörelloos - krooniline |
|
|
Pastörelloos - krooniline |
|
|
Pastärelloos - krooniline |
|
|
Pastörelloos - krooniline |
|
|
Pastörelloos Lahang |
Alati pole spetsiifilisi muutuseid. Hemorraagiad, enteriidid, Purulentne pneumoonia kalkunitel, selluliit peaprk, purulentne artriit. |
|
|
Pastörelloos - maks |
|
|
Pastörelloos - selluliit peaprk |
|
|
Pastörella DDX |
Teised bakteriaal haigused, nt E. coli, S. enteritica. Samuti viirushaigused. |
|
|
Pastörella Ravi |
Antibiootikumid (võib tekkita reinf peale ravi lõppu).Võimalik ka vaktsineerimine. Tapetakse kõik haiged ja kahtlased linnud. |
|
|
Infektsioosne larüngotrahheiit Tekitaja, kes haigestub? |
Teatamiskohustuslik Tekitaja on Gallid herpesviirus-1 / nakkava larüngotrahheiidi viirus. Haigestuvad esimest hooaega munevad linnud, nakkusallikad on haiged ja läbipõdenud linnud. Inimesele ohtlik pole. Ei talu kuumust, kuivamist ja päikest. Kresooli ja NaOH lahustes inaktiveerub. Haigestumus suur, suremus väiksem. |
|
|
Infektsioosne larüngotrahheiit Kliiniline pilt äge vorm |
Võib surra enne klin tunnuseid. Hingatakse suu lahti, kael sirutatult, sest lima ja turse trahheas, mis takistab hingamist. Tugev, vilisev hingeldus, loidus, riniit, köha, asfüksia. Kopsus kuulda räginaid. Suus ja nokal veri, verine lima. |
|
|
Infektsioosne larüngotrahheiit |
|
|
Infektsioosne larüngotrahheiit Kliiniline pilt alaäge vorm |
Kulg aeglasem kui ägedal. Nina ja silma eritised. Silm muutub piklikuks, eritab eksudaati, kolmas silmalaug näha, konjunktiviit, silmalaud turses. Haiguse arenedes kleepuvad silmalaud eksuaadiga kokku. Trahheiit, larüngiit, anoreksia, loidsus, hemorraagilised alad trahheas & kõris. |
|
|
Infektsioosne larüngotrahheiit |
|
|
Infektsioosne larüngotrahheiit |
|
|
Infektsioosne larüngotrahheiit Kliiniline pilt krooniline vorm |
Haigestumine madal. Konjunktiviit, sarvkesta haavandid, kissis silmad, köha, bronhiit, nohu, toodangu langus, võib olla ilma klin tunnusteta üldse. |
|
|
Infektsioosne larüngotrahheiit Lahang |
Ägedal vormil: trahheas & neelus hemorraagiline põletik, valendikus hüübinud vere klombid ja kollane kaseoosne eksudaat. Alaägedal vormil: LK hüpereemilised, ebaühtlaselt paksenenud, verevalumitega, enteriit, Fabriciuse pauna põletik, põrna hüperplaasia. Silma sidekest turses, hüpereemiline, verevalumitega kui konjunktiviiti on põdenud. |
|
|
Infektsioosne larüngotrahheiit |
|
|
Infektsioosne larüngotrahheiit |
|
|
Infektsioosne larüngotrahheiit |
|
|
Infektsioosne larüngotrahheiit DDX |
Newcastle haigus Lindude gripp Avitaminoos Rõuged Pastörelloos Nakkav bronhiit Respiratoorne mükoplasmoos |
|
|
Infektsioosne larüngotrahheiit Ravi |
Ravi puudub. Linnud hukkamisele. Vaktsineeri kuna suremus suht suur! Tervistunutel eluaegne immuunsus. |
|
|
Leukoos Definitsioon, kes tekitab? 3 tüüpi |
Linduderetroviroos, mis nakatab leukotsüüte ning viib kasvajate tekkeni. Inaktiveerub KKs kiirelt. Registreerimiskohustuslik! Inimest ei ohusta. Tüübid: lümfoidne,erüthroidne, müeloidne |
|
|
Leukoos Kliiniline pilt |
Diarröa, kaalukaotus, loidus, isutus, kõhnumine. Kui valgeliblede funktsioon häirunud, siis respiratoorhaigused, koktsidioos. Neoplaasiad siseelundites. |
|
|
Leukoos |
|
|
Leukoos DDX |
Mareki haigus Retikuloendotelioos |
|
|
Leukoos Ravi |
Ravi puudub. Linnud hukata. |
|
|
Klamüdioos Tekitaja, kuidas inimestel nimetatakse, kuidas papagoil. |
Chlamydophila Psittaci, ümar. Desoained toimivad, resistentne kuivamisele. Zoonoos. Afiinsus retikuloendoteliaalsüsteemi rakkude vastu. Põhjustab, süsteemset haigestumist. Inimestel ja teistel lindudel ornitoos. Papagoidel psitakoos. |
|
|
Klamüdioos Kliiniline pilt |
Sümptomid varieeruvad. Isutus, toodangu langus, püreksia, diarröa, apaatia, neuroloogilised nähud. Võib esineda entsefaliit, enteriit, konjunktiviit, pneumoonia, polüartriit. |
|
|
Klamüdioos DDX |
Pastörelloos Linnugripp Newcastle Salmonelloos Mükoplasmoos Kolibakterioos |
|
|
Klamüdioos Lahang |
Põrna & maksa suurenemine, õhukottide põletik, perikardiit, peritoniit. |
|
|
Klamüdioos Ravi |
Tetratsükliin, tülosiin. Vaktsiini pole. |
|
|
Infektsioosne bronhiit Tekitaja + etioloogia + vormid |
Infektsioosne bronhiidi viirus (IBV), koronaviirus. Haigestumus 100%, suremus madal. Raskusaste sõltub viiruse tüvest ja nakatunud organismist. Registreerimiskohustuslik. Raskemini nakatab noorlinde. Haigus kulgeb raskemalt kui samaaegne bakteriaalne nakkus - M. synoviae, E. coli, Resp vorm, neeruvorm, genitaalne vorm |
|
|
Infektsioosne bronhiit Kliinilised tunnused resp vorm |
Köhimine, aevastamine, hingeldamine, ninanõre, loidus, sassis sulestik, kaalukadu, soojenduslampide alla kogunemine. Konjunktiviit, silma nõre, näoturse, tahtmatus liikuda. |
|
|
Infektsioosne bronhiit- resp vorm |
|
|
Infektsioosne bronhiit Kliiniline pilt neeruvorm |
Sageli alguses hingamisteede haigestumine, loidus, vesine väljaheide, suurenenud veetarbimine. |
|
|
Infektsioosne bronhiit Kliiniline pilt genitaalne vorm |
Munatoodangu langus, munad ebakorrapärasekujuga, õhuke, pehme ja/või hele munakoor, munad väikesed, tervistumisel munatoodang normaliseerub. Noorlindudel võib põhjustada tagasipöördumatutmunajuha kahjustust |
|
|
Infektsioosne bronhiit |
|
|
Infektsioosne bronhiit Lahang |
Trahheas,ninakäikudes ja siinustes on seroosne, kataraalne või kaseoosne eksudaat. Õhukottidesvahune eksudaat. Kopsudetihkestumine. Noorlindudeltsüstilised munajuhad. Munejatel kanadel atrofeerunud munajuha ning munasarjad.Kõhuõõnde munakollase kogunemine. Neerude tabandumisel on neerud turses ja heledad, neerukivid kusejuhas, neerud atrofeerunud. |
|
|
Infektsioosne bronhiit - kõhuõõnes muna kollast |
|
|
Infektsioosne bronhiit |
|
|
Infektsioosne bronhiit DDX |
Newcastle haigus Lindude gripp Infektsioosne larüngotrahheiit Respiratoorne mükoplasmoos |
|
|
Infektsioosne bronhiit Ravi |
AB kasutamine vähendab sek bak inf nakatumist. Külmaskliimas tõsta temperatuuri suremuse vähendamiseks. Vähendada söödas proteiini kogust ja suurendada vees elektrolüüte. Vaktsineerida! |
|
|
Histomonoos Tekitaja |
Anaeroobne algloom Histomonasmeleagridis. Kahjustab umbsoolt ja maksa. |
|
|
Histomonoos Kliinilised tunnused |
Kanadel kergekujulisem kui kalkunitel. Äge vorm: noored kalkunid surevad mõne päevaga, suur suremus! Krooniline vorm: täiskasvanud kalkunitel tsüanoos. |
|
|
Histomonoos Lahang |
Suurenenud maks, kollakashallide nekroosikolletega. Suurenenud umbsool, paksenenud LK-ga ja põletikuline, LK võivad olla haavandid ja nekroosi kolded. |
|
|
Histomonoos |
|
|
Histomonoos Ravi |
Metafülaktikaks nitrasoon söögiga. Raviks dimetridasool, ronidasool |
|
|
Krüptosporidioos Tekitaja |
Eosloom parasiteerib lindude bursas ja respiratoortraktis. Kalkunitel ägedam nagu histomonooski. Cryptosporidiummeleagridis- sooles, kloaagis, kloaagipaunas. C.baileyi- respiratoor traktis, kloaagis, kloaagipaunas. |
|
|
Krüptosporidioos Kliinilised tunnused |
Diarröa, dehüdratsioon, köha, õhukottide põletik, vahel surm. Kopsud muutuvad hallideks ja märgadeks. |
|
|
Krüptosporidioos Ravi |
Ravi pole leitud. Oluline hea sanitatsioon. |
|
|
Linnugripp Tekitaja |
Väga nakkav, ägedalt kulgev. Eriti ohtlik loomataud, teatamiskohustuslik. RNA viirus, influenzavirus A. Kõrge patogeensusega tekitaja - HPAI, Madala patogeensusega tekitaja - LPAI. Kõige ohtlikum viirustüvi H5N1. ZOONOOS. Levib ÕHUGA |
|
|
Linnugripp Epidemioloogia |
Vastuvõtlikud kõik kodu-, uluk- ja sünantroopsed linnud. Nakkusallikaksnakatunud või nakkuse läbipõdenud viirusekandjad linnud. Rändlindudegavõib haigus levida pikkade vahemaade taha. Nakatumine alimentaarne, respiratoorne. Haigestumus ja suremus 90-100%. Kõrge temp ja desoainetega hävib. |
|
|
Linnugripp Kliiniline pilt ägeda patogeensusega |
ÄKKSURM, eritis ninast ja silmadest,köhimine, hingeldamine, isutus, loidus, tursunud peapiirkond, närvinähud(koordinatsioonihäired), kõhulahtisus,järsk munatoodangu langus, halva kvaliteediga munad, harja ja lokutite tsüanoos. Nekroosi kolded jalgadel,verevalumid siseorganitel ja nahal. |
|
|
Linnugripp äge patogeensus |
|
|
Linnugripp äge patogeensus |
|
|
Linnugripp Kliinilised tunnused madal patogeensus |
Nõre eritumine silmadest janinast, konjunktiviit, turse nina piirkonnas, munatoodangu langus, kõhulahtisus, suremus madal (5-20%) |
|
|
Linnugripp - turses pea |
|
|
Linnugripp - tsüanootiline lokuti |
|
|
Linnugripp Lahang |
Hemorraagiline trahheiit, petehhiad serooskestadel, kopsud punased & hemorraagilised & tihkestunud, munasarjades hemorraagiad & folliikulite taandareng. Ninaõõne turse, hari ja lott turses & hemorraagilised / tsüanootilised. Nahaalused hemorraagiad pea, kaela prk ja jalgadel. Konjunktiiv hüpereemiline ja turses. Neerud turses ja ummistunud uraatidega. |
|
|
Linnugripp DDX |
Newcastle haigus Pastörelloos Respiratoorne mükoplasmoos Infektsioosne bronhiit Infektsioosne larüngotrahheiit Ornitobakterioosid |
|
|
Linnugripp Ravi |
Ravi puudub. Algul karantiin, siis haiged hukatakse. Lindlad puhastatakse, desotatakse ja hoitakse lindudest vabana 21 päeva. |
|
|
Erüsipeloid Definitsioon |
Bakteriaalnehaigus, mida põhjustab Erysipelothrix rhusiopathiae. Haigestuvad linnud ja imetajad, kõige enam sead ja lambad. Iseloomustub depresiooni, diarröa, nahakahjustuste ja äkksurmadega. |
|
|
Erüsipeloid Tekitaja |
Erysipelothrix rhusiopathiae on fakultatiivne anaeroobne G + bakter. Resistentne välisKKs, tavaliste desoainetega ei hävi. Nakatab sagedamini kalkuneid ja kanu. Suremus madal. Niiske ja külm ilm suurendab nakatumise riski. |
|
|
Erüsipeloid Kliinilised tunnused |
Üldised: isu langus, depressioon, unisus/nõrkus; munatoodangu langus; kõhulahtisus, hingamisraskused; turses „korallid“, ketendav nahk; äkksurm. Äge: kõige sagedasem!; lõpeb äkksurmaga depressioon ja surm, enne surma linnud võivad olla väga loiud,ebatavalise kõnnakuga Krooniline: väga harva, nahakahjustused ja paistes kannaliigesed. |
|
|
Erüsiopeloid Lahang |
Üldine naha tumenemine / erinevatenahapiirkondade tumenemine, maks ja põrn suurenenud, kergestilõhustavad ja laigulised. Peritoniit, perikardiit,endokardiit. Katarraalne eksudaat seedetraktis. Hemorraagiad rasvas, lihastes,epikardiumil. Veresoonte kahjustus jafibriinitrombid. |
|
|
Erüsiopeloid DDX |
Pastörella E. coli nakkus Newcastle haiguse alaäge vorm Mürgistus Kahjustused (traumad, kiskjad) |
|
|
Erüsiopeloid Ravi |
AB: K/ Na penitsilliin, laitoimespektriga. Ei toimi oksütetratsükliinid ja sulfoonamiidid. Tervenenud linnud saavad resistentsuse. |
|
|
Entsefalomüeliit Tekitaja |
Pirkorna viirus, tremovirus. Kui munejate kari nakatub siis viirus edasi ka tibudele. Viirus paljuneb seedekulglas. Resistentne ilmastikutingimustele ja võib püsida virulentsena ka pikki ajaperioode. Inimest ei ohusta. |
|
|
Entsefalomüeliit Kliiniline pilt |
Tibudel võib olla kliinika kohe peal koorumist või hiljem avalduv. Ataksia, jalgade nõrkus, istuvad hüppeliigestel, parees, mis läheb edasi paralüüsiks ja lõpuks lamamiseks. Osadel pea ja kaela treemor. Tõsises faasis tibud lamavad külgedel. Pimedus. Tiibade nõrkus. Munakanadel järks toodangu ja kooruvuse langus. Surevus sõltub nakatunud karja suurusest, immuunsusest karjas. |
|
|
Entsefalomüeliit |
|
|
Entsefalomüeliit |
|
|
Entsefalomüeliit DDX |
Bakteriaalne või mükootiline entsefaliit Toitumuslik entsefalomalaatsia Rahhiit |
|
|
Entsefalomüeliit Ravi |
Haiged linnud elimineeritakse. Vaktsineerimine - kui munakanasid, siis annab ka tibudele maternaarse immuunsuse. Munejate immuniseerimine vähendab ka munatoodangu langust. Haiguse läbipõdenud saavad immuunsuse. |
|
|
Kolibakterioos Tekitaja |
E.coli, G- bakter, normaalmikrofloora soolestikus, fakultatiivne anaeroob, APEC(avian pathogenic E. coli). Riskiteguriks lindla hügieen! |
|
|
Kolibakterioos Kliinilised tunnused |
Mittespetsiifilised varieeruvad sõltuvalt vanusest, kaasatatud organitest, eelnevatest haigustest. Äge septitseemia: tihti näha vaid suurenenud maks ja põrn ning vedelik kehaõõnes. Alaäge septitseemia: Respiratoorne haiguste kompleks - õhukotid, perihepatiit, perikardiit - köha ja aevastamine. Lisaks pneumoonia,artriit, osteomüeliit, peritoniit, salpingiit. APEC ei tekita intestinaal nähte. |
|
|
Kolibakterioos |
|
|
Kolibakterioos salpingiit |
|
|
Kolibakterioos salpingiit EDS 76 |
|
|
Kolibakterioos Ravi |
Ravi raske teha, kuna resistentsus paljud AB vastu. Tuleb ennetada. Vaktsineerida predisponeerivate haiguste vastu nagu mükoplasmoos ja viirushaigused. |
|
|
Klostridioos Tekitaja, 3 tekitajad ja mida põhiliselt teevad. |
Clostridium spp, G+, anaeroobne. Cl. perfringens - nekrootiline enteriit Cl. colinum- haavandiline enteriit Cl. botulinum - botulism |
|
|
Klostridioos Kliiniline pilt |
Cl. perfringens: diarröa (verine), nokast salivatsioon, isutus, nõrkus, depressioon. Cl. colinum: anoreksia, nõrkus, küfoos, kägardumine, (verine) diarröa Cl. botulinum: nõrkus, diarröa, nägemise-, kuulmise-, hingamishäired, skeletiliahste paralüüs. |
|
|
Klostridioos |
|
|
Klostridioos Lahang |
Cl. perfringens - muutused peensooles, täitunud gaasiga. LK pakenenud, nekrootiline, hemorraagiline. Maks suurenenud & hemorraagiline, põrn ja munandid atrofeerunud, põis ikteeriline. Cl. colinum - hemorraagiline enteriit 12-sõrmiksooles, haavandid peensooles ja ülemises jämesooles & sealt areneb peritoniit, veri satub soolevalendikku. Maksa ja põrna nekroos, splenomegaalia. Cl. botulinum - gaasgangreen,enterotokseemia, millega kaasneb äge seedetrakti- ja parenhüümorganitenekrootiline põletik. |
|
|
Klostridioos |
|
|
Klostridioos |
|
|
Klostridioos DDX |
Cl.perfringers– Proventicular Dilation Disease (PDD) Cl. colinum– Koktsidioos Cl.Botulinum– Newcastle haigus, Marekihaigus,vitamiinidevaegus. |
|
|
Klostridioos Ravi |
oksütetratsüklin, streptomütsiin |
|
|
Kanade nakkav nohu Definitsioon |
Lindude kontagioosne nakkushaigus, midaiseloomustab konjunktiviit ja ülemiste hingamisteede limaskesta katarraalne põletik. Suur haigestumus, madal suremus. REservuaariks kroonilised v terved linnud. |
|
|
Kanade nakkav nohu Tekitaja |
Avibacterium paragallinarum, fakultatiivne anaeroob, välisKKs hukkub. Resistentne tetratükliinile ja sulfoonamiididele. |
|
|
Kanade nakkav nohu |
|
|
Kanade nakkav nohu Kliiniline pilt |
Näoprk tursed, mädased eritised silmast ja ninast - Iseloomulik lõhn. Lokutite turse. Turtsumine, hingeldus, köha, Isutus ,kaalu kadu. Munatoodangu langus. |
|
|
Kanade nakkav nohu |
|
|
Kanade nakkav nohu |
|
|
Kanade nakkav nohu Lahang |
Katarraalne riniit, trahheiit. Konjuktiviit, silmalaud kokku kleepunud. Kaseoosne mass konjuktiivil ja siinustes |
|
|
Kanade nakkav nohu DDX |
Respiratoorne mükoplasmoos Pastörella Respiratoorsed viiruhaigused Vitamiin A vaegus |
|
|
Kanade nakkav nohu Ravi |
Raviks erütromütsiin. Vaktsineerimine |
|
|
Gumboro ehk nakkav bursiit Definitsioon Tekitaja |
Kontagioosne ägedalt kulgev kanade viirushaigus, mis iseloomustub immuunsupresiooni, diarröa, isutuse ja suremusega tibudel (3-6n). Tekitaja Abinavirus,sp. infectiousbursal disease virus (IBDV). |
|
|
Gumboro ehk nakkav bursiit Lahang |
Kliiniline vorm: Kloaagipaun tursunud, suurenenud, põletikuline, hemorraagiline, kollaka värvusega,mõnikord täitunud seroosse eksudaatiga ja võib leida hemorraagiaid neerudel, skeletilihastel, põrnal. Subkliiniline vorm: Kloaagipaun atrofeerunud koos fibrossete tsüstitega, ilma põletilikuse protsessita. |
|
|
Gumboro ehk nakkav bursiit DDX |
Lindudekoktsidioos Newcastle’ihaigus Mürgistused A viitaminipuudus |
|
|
Koktsidioos Tekitaja, kellel põhjustab haigestumist |
Eimeeria, üherakuline parasiit. E. tenella, E.maxima, E. brunetti. Niiske ja soe KK soodustavad arengut ja levimist. Tibude ja noorte lindude haigus. |
|
|
Koktsidioos Kliinilised tunnused |
(verine) kõhulahtisus, kaalukadu, isu langus, dehüdratsioon, aneemia, depressioon, sulestiku halb kvaliteet, surm. |
|
|
Koktsidioos Ravi |
Täiesti hävitada pole eimeeriaid KKst võimalik. Oluline hea hügieen. Vaktsineeritakse. |
|
|
Koktsidioos |
|
|
Kalkunite rinotrahheiit Definitsoon |
Kalkunite rinotrahheiit- väga kontagioosne kalkunite ja kanade viirusnakkus, mille tekitajaks on Avian metapneumovirus(aMPV), kuulub Paramyxoviridae sugukonda, ning mis põhjustab peamiselt akuutset ülemiste hingamisteede infektsiooni. |
|
|
Kalkunite rinotrahheiit Tekitaja, kes vastuvõtlikud? |
Avian metapneumovirus (aMPV) - VÄGA NAKKAV! Teatamiskohustuslik! Vastuvõtlikud kõik vanusegrupid, eriti noored. Kanadel langeb sagedamini munatoodang ja -kvaliteet, respiratoornähud esinevad kanadel harvem. |
|
|
Kalkunite rinotrahheiit Kliinilised tunnused |
Kalkunitel ülemiste hingamisteede haigus: Seroosne, vesine ja vahutavsilma- ja ninanõre, „kobrutavad“ silmad, konjuktiviit (eriti noortel. Limasmädane, hägune ninanõre(hilisemas staadiumis). Välja kummunud ninasõõrmed. Infraorbitaalsetesiinuste turse. Hingeldamine, aevastamine, köha, trahheaalne rägin. Nahaalused tursed pea- ja kaelapiirkonnas. Üldised tunnused kalkunitel: depressioon, isutus, lainetunud suled. Sekundaarseltvõivad lisanduda kopsupõletik, perikardiit, perihepatiit. Kanadel: munaproduktsiooni langus ja munakvaliteedi langus (moondunudja pehme koor). Silmakoobaste all paistetus, kobrutanud silmad, ninanõre, kõver kaelsus ja opistotoonus. |
|
|
Kalkunite rinotrahheiit - silmaaluste siinuste turse |
|
|
Kalkunite rinotrahheiit - paistes pea ja alalõua turse |
|
|
Kalkunite rinotrahheiit - silmaamuste siinuste paistetus |
|
|
Kalkunite rinotrahheiit Lahang |
Riniit, trahheiit, sinusiit, õhukottide põletik. Seroosne, hägune, mädane lima ninaõõnes, -käikudes ja infraorbitaalsiinustes. Paistetus, limaskesta hüpereemia –ülemistes hingamisteedes ja õhukottides. Sekundaarneinfektsioon: rohkelt eksudaati + pneumoonia, perikardiit, perihepatiit, splenomegaalia, hepatomegaalia. Reproduktiivtrakt – vormitud munad, munasarjade ja munajuhade degeneratsioon, kurrulisus munajuhas. |
|
|
Kalkunite rinotrahheiit DDX |
Lindude gripp Newcastle haigus infektsioosne bronhiit |
|
|
Kalkunite rinotrahheiit Ravi |
Ravi puudub. Vaktsineeritakse. |
|
|
Heksamitioos Tekitaja |
Algloom Spironucleus meleagridis. Parasiteerub peensooles. KANAD EI NAKATU! Nakatuvad vutid, faasanid, tuvid, kalkunid. |
|
|
Heksamitioos Kliinilised tunnused |
Vesine diarröa, halbsulestik, kiire kaalukaotus, loidus. Linnud võivad surra krampides. |
|
|
Heksamitioos Lahang |
Kehakonditsioon halb, katarraalne enteriit, peensooles pirnjad laiendid, eriti kaksteistsõrmikus ja tühisoole algusosas, parasiite kõige rohkem Lieberkühni krüptides. |
|
|
Heksamitioos DDX |
Koktsidioos Giardioos Nakkav enteriit Trihhomonas Histomonoos |
|
|
Heksamitioos Ravi |
S.meleagridise vastu ravimit ei ole. Sekundaarse infektsiooni vastu kasu võib olla antibiootikumidest. |
|
|
Eksudatiivne diatees ehk E vit puudus Üldine- mis tekitab, mis juhtub, ravi |
Vitamiin E ja Se vähesus, suurenenud kapilaaride permeaablus. Nahaalustesse kudedesse koguneb vedelikku ventraalselt. Kerged hemorraagiad. Perikardiumi laienemine. Ravi: söötades piisavalt vit E ja Se, vajadusel manustada. |
|
|
Kõrverdunud varvaste halvatus ehk B2 vit puudus |
Tibud kasvavad aeglaselt, on nõrgad, kõhetunud. Liikumisraskused. Raskematel juhtudel istmiku- ja brahhiaalnärvi pehmenemine ja paistetus. Kanadel munatoodang ↓, embrüonaalnesuremus ↑, maksa rasvasisaldus↑. |
|
|
Kõverdunud varvaste halvatus ehk B2 vit puudus |
|
|
Kõverdunud varvaste halvatus ehk B2 vit puudus Ravi |
Anna B2 vitamiini. Kui haigus kaugele arenenud, siis ei aita. |
|
|
Kusihappe mürgistus Kus toodetakse kusihapet? Mis lõpp-produkt? Kas haigus või sümptom? Kuidas jaotatakse? |
Toodetakse maksas, lõpp-produkt metabolismis. Ei tohiks vaadelda haigusena vaid sümptomina. Jaotatakse kaheks: vistseraalne ja artikulaarne. |
|
|
Kusihappe mürgistus Lahang vistseraalne |
Äge/krooniline, tavaline; emased/isased; uraadid ladestuvad organitele. Organid väliselt valged, kaetud kriiditaolise substantsiga. Põhjusteks erinevad neeruhäired. |
|
|
Kusihappe mürgistus - vistseraalne |
|
|
Kusihappe mürgistus Lahang ja klin tunnused. Artikulaarne |
Krooniliselt esinev, sporaadiline, peamiselt isastel. Uraadid ladestuvad periartikulaarselt, rasketel juhtudel ka liigesesiseselt. Lonkavad, ei suuda varbaid painutada, liigesed suurenenud (deformeerunud). Metaboolne defekt. |
|
|
Kusihappemürgistus- artiklaarne |
|
|
Kusihappe mürgistus Ravi |
Tasakaalustatud toit, juurdepääs veele. |
|
|
Kampülobakterioos Tekitaja |
G- mikroaerofiil. Tavalisim lindudel C. jejuni ja C. lardis ja C.coli. Tekitavad suurt suremust tibude hulgas. |
|
|
Kampülobakterioos Kliiniline pilt |
Kliiniline haigus esineb lindudel kel ümarussid või koktisioos. Subakuutne/krooniline hepatiit, enteriit, letargia, anoreksia, diarröa (tavaliselt kollakas). |
|
|
Kampülobakterioos Lahang |
Suurenenud, kahvatu või rohekas maks, katarraalne/hemorraagiline enteriit. |
|
|
Kampülobakterioosi enteriit |
|
|
Kampülobakterioos Ravi |
Ravist hoolimata karja vabaks ei saa. Erütromütsiin, tetratsükliin, streptomütsiin. |
|
|
Aspergilloos Tekitaja, kes vastuvõtlikud? |
Aspergillus perekonna hallitusseened, tavaliselt Aspergillus fumigatus. Aspergillused asuvad kõikjal keskkonnas ,rohkem soojas ja halvasti ventileeritud keskkonnas. Vastuvõtlikud noored ja vanad linnud ja immuunpuudulikud. |
|
|
Aspergilloos Kliinilised tunnused |
Respiratoorsehaiguse kliinilised tunnused: lahtise nokaga hingamine, hääle muutused, regurgitatsioon, anoreksia, diarröa, kahjustused kopsudes ja õhukottides, polüdipsia, konjunktiviit, loote tabandumine, närvinähud, toodangulangus. |
|
|
Aspergilloos Lahang |
Noor lindudel tavaliselt äge aspergilloos: Vanadel lindudel tavalisem on krooniline: Madal haigestumus ja suremus. Aspergilloosi tuleks kahlustada kui respiratoorsete nähtudega haigus ei allu antimikroobsele ravile. |
|
|
Aspergilloos |
|
|
Aspergiloos DDX |
Infektsioosne bronhiit Newcaste’i haigus Infektsioosne larüngotrahheiit Mükobakterioos Kolibatsilloos Söötmisest tingitud entsefalomalaatsia |
|
|
Aspergilloos Ravi |
Puudub. Ennetamine oluline! |
|
|
Fusariotoksikoos Tekitaja |
Fusarium perekonna hallitusseened produtseerivad erinevaid mürgiseid toksiine (nt.trihotetseenid,fumonosiin), mis mõjutavad lindude tervisele erinevalt. Tüüpilised mullaseened. |
|
|
Fusariotoksioos Kliinilised tunnused |
Trihotetseenidel on söövitav toime. Esinevad nekrotiseerunud alad suulimaskestadel ja nahal, äge seedesüsteemihaigus, kõhulahtisus, luuüdi ja immuunsüsteemi kahjustus, sisemised verejooksud. Munatoodangu langus, depressioon, anoreksia, tsüanoos. Toruluude arenguhäired. |
|
|
Fusariotoksioos Lahang |
Kahjustused suulimaskestadel, verevalumid soolestikus. |
|
|
Fusariotoksikoos Ravi |
Ravi puudub. Väldi hallitanud söötade andmist. |
|
|
Aflatoksikoos Tekitaja, lahangul |
Aflatoksiinid on Aspergillus flavus ja A. parasiticus hallitusseente poolt produtseeritud mükotoksiinid. Suured doosid põhjustavad maksarakkude nekroosi. Madalad doosid maksa suurenemist, immuunsupressiooni ja kaaluiibe langust. |
|
|
Aflatoksikoos Ravi |
Vitamiinide ja mineraalainete söötmine võib parandada. Kasutatakse mükotoksiinide sidujaid. Kõrvalda saastunud sööt. |
