Use LEFT and RIGHT arrow keys to navigate between flashcards;
Use UP and DOWN arrow keys to flip the card;
H to show hint;
A reads text to speech;
26 Cards in this Set
- Front
- Back
|
Papilloma planocellulare. Lamerakuline papilloom. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Spetsiifilise lokalisatsioonita healoomuline epiteliaalne kasvaja. Ürgneb katteepiteelist. Morfoloogiliselt valminud. Kliiniliselt healoomuline. Hargnevad sidekoelised stroomaväädid on kaetud mitmekihilise lameepiteeliga - parenhüümiga. Strooma: kiudsidekude, veresooned. Parenhüüm: eksofüütselt vohav mitmekihiline sarvestuv lameepiteel. Epiteel on kaetud paksu sarvkihiga: hüperkeratoos. Koeline atüpism: strooma ja parenhüümi vahekorra muutus. Rakuline atüpism puudub. |
|
|
Polypus hyperplasticus. Hüperplastiline polüüp. Värving: hematoksüliin ja pikrofuksiin van Giesoni järgi. Spetsiifilise lokalisatsioonita healoomuline epiteliaalne kasvaja. Mao limaskesta voldikujuline paksend, ei ole tõeline kasvaja. Tsentraalselt sidekoeline strooma, perifeerias vohanud maonäärmed. Parenhüüm: näärmeepiteel suurenenud ja ebakorrapäraste näärmetega. Strooma: sidekoeline, punaseks värvunud kollageenikiud, lümfotsüüdid (põletik). Polüüp: näsalisust pole. Stroomas umbsed tsüstjalt laienenud ebakorrapärase kujuga ühekihilise silinderepiteeliga näärmelised struktuurid. Esineb koeline atüpism, rakuline puudub. |
|
|
Cystadenoma papilliferum. Näsaline tsüstadenoom. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Spetsiifilise lokalisatsioonita healoomuline epiteliaalne kasvaja. Valminud. Eksofüütselt vohav, näsaline ehitus. Stroomaväädid: punaseks värvunud kiudsidekude. Strooma ümber parenhüüm: kasvajaliselt vohanud ühekihiline silinderepiteel. Rakuline atüpism puudub: rakud on sama kujuga, tuumad sarnased. On koeline atüpism. |
|
|
Carcinoma planocellulare s squamocellulare s epidermoides. Lamerakuline e skvamoosrakuline e epidermoidne vähk. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Spetsiifilise lokalisatsioonita (vähe) pahaloomuline epiteliaalne kasvaja ehk vähk. Mitmekihilise sarvestuva lameepiteeli all on parenhüüm: kasvajalise koe kolded vohavad endofüütselt epiteelialusesse koesse. G1 ehk kõrgelt diferentseerunud. Kolded koosnevad atüüpilistest lameepiteelirakkudest, noored diferentseerumata rakud kollete perifeerias, vanemad sarvestunud lamestunud ja kontsentrilised rakud on tsentraalselt. Sellist sarvaine kogumikku nimetatakse sarvpärliks või vähipärliks. Lamerakulise vähi sarvestuv vorm ehk kankroid. Kollete vahel stroomas ümarrakuline infiltraat. |
|
|
Adenocarcinoma. Adenokartsinoom. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Spetsiifilise lokalisatsioonita pahaloomuline epiteliaalne kasvaja ehk vähk. G2 ehk mõõdukalt diferentseerunud. Kasvab igal pool, kus näärmeid on. Koeline atüpism: näärmelised struktuurid on varieeruva suuruse ja kujuga. Vohandite valendikus eosiiniga roosa sekreet, mida ei saa eritada viimajuhade puudumise tõttu. Parenhüümi rakuline atüpism: näärmete seinas on rakud ja tuumad eri suuruse ja kujuga. Rakutuumad hüperkroomsed, mitoose palju. Kohati on näärmete seinad paksenenud rakkude mitmerealise asetuse tõttu, kohati on täheldatav rakkude infiltreeriv kasv ümbritsevasse sidekoesse. Kasvaja rakuline atüpism ja infiltreeriv kasv viitavad kasvaja pahalomulisusele. Eosiiniga punased struktuuritud alad on sekundaarse muutusena tekkinud nekroosikolded. |
|
|
Carcinoma sigillocellulare. Sõrmusrakuline vähk. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Spetsiifilise lokalisatsioonita pahaloomuline epiteliaalne kasvaja ehk vähk. G3 ehk vähe diferentseerunud. Limavähk. Sageli mao- või sooleseinas. Mao lihaskest destrueeritud, seal eri suuruses vähikolded, mille ümber roosakas sidekoeline strooma. Parenhüüm: vähikolletes kasvajarakkude laostumise tõttu tekkinud helesinised limajärved. Vähirakkude tsütoplasma helesinine: sisaldab lima. Perifeerias rakutuum. Meenutab sõrmust. |
|
|
Carcinoma medullare (anaplasticum). Ajujas vähk. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Spetsiifilise lokalisatsioonita pahaloomuline epiteliaalne kasvaja ehk vähk. G4: vähediferentseerunud. Erisuuruses vähikollete vahel vaid kitsad sidekoelise strooma väädid. Parenhüümi rohkem: makroskoopiliselt pehme konsistentsiga, meenutab ajukude. Nekroos: laostunud rakkudes tuumad hävinud ja tsütoplasma roosakaspunane. Rakud ja tuumad eri suuruse ja kujuga: rakuline atüpism. Palju mitoose. Anaplastiline: pole võimalik algkudet kindlaks teha. |
|
|
Scirrhus. (Parvocellulare.) Skirr. (Kõvavähk.) Värving: hematoksüliin ja eosiin. Spetsiifilise lokalisatsioonita pahaloomuline epiteliaalne kasvaja ehk vähk. G4: mittevalminud. Enamasti kopsus. Strooma: palju, sidekoeline, heledalt värvunud. Parenhüüm: vähe, intensiivselt hematoksüliiniga värvunud rakukogumikud. Parenhüümirakud väikesed kuubilised hüperkroomsete tuumadega. Stroomarakud: hõredalt kollageenkiudude kimpude vahel. |
|
|
Metastasis lymphonodi. Vähi metastaasid lümfisõlmes. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Spetsiifilise lokalisatsioonita pahaloomuline epiteliaalne kasvaja ehk vähk. Lümfisõlme satuvad kasvajarakud aferentsete lümfisoonte kaudu, mis avanevad ääresiinusesse, kus esmajoones arenevad metastaasid. Lümfisõlme perifeerses osasatüüpilised suhteliselt suured kasvajaliste rakkude kobarad ja näärmelised vohandid. Adenokartsinoomi e. näärevähi lümfogeensed metastaasi kolded. |
|
|
Metastases hepatis. Vähi metastaasid maksas. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Spetsiifilise lokalisatsioonita pahaloomuline epiteliaalne kasvaja ehk vähk. Maksas on näha atüüpilistest rakkudest moodustunud näärmelisi struktuure, mis on hävitanud maks normaalse koe. NB! Primaarsel kasvajal oleks maksas üks suur kolle, metastaasidel on palju väikeseid. |
|
|
Tumor mixtus. Segakasvaja. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Organspetsiifilise lokalisatsiooniga epiteliaalne kasvaja. Piirpahaloomuline. Organspetsiifiline: kõrvasüljenäärmes ehk parootises. NB: ka strooma on kasvajaline. Näärmelised struktuurid homogeense eosinofiilse kolloidiga. Hele limakude ehk müksoid on hõredalt rakkudega. Segakasvaja koosneb üheaegselt justkui epiteeli- ja sidekoeelementidest. Sidekoeline strooma värvub roosakalt ja paikneb vahetult epiteelikomplekside vahel. Enamasti healoomuline, tihti retsidiveerub või maligniseerub. |
|
|
Ameloblastoma. Ameloblastoom. Värving: hematoksüliin ja pikrofuksiin van Giesoni järgi. Organspetsiifilise lokalisatsiooniga epiteliaalne kasvaja. Piirpahaloomuline, võib maligniseeruda. Lõualuu alveolaarjätkest hambaalgme emailiepiteelist. Parenhüüm: ebakorrapärased rakukogumikud ja rakuväädid. Kõrgprismaatilised rakud perifeerselt, polügonaalsed heledate tuumadega rakud tsentraalselt. Strooma: hele ebakorrapärase kujuga, kiuliste struktuuridega, veresoontega. |
|
|
Choriocarcinoma. Koorio(n)kartsinoom. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Organspetsiifilise lokalisatsiooniga epiteliaalne kasvaja. Väga pahaloomuline. Paikneb emakas, ürgneb koorioniepiteelist. Näha on müomeetriumi. Kasvajakoes on kaht tüüpi rakkudest rakuväädid ja -kogumid. Tsentraalselt heledad, polügonaalsed kromatiinivaese tuumaga, rohkete mitoosidega tsütotrofoblastid (Langerhansi rakud). Perifeerias atsidofiilsed kromatiinirikaste käävjate tuumadega süntsüütsiotrofoblastid. Kasvaja purustab veresooni, veri voolab vabalt rakkude vahel, strooma puudub. |
|
|
Carcinoma renocellulare. Neerurakuline vähk. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Organspetsiifilise lokalisatsiooniga epiteliaalne kasvaja. Väga pahaloomuline. Ürgneb vääniliste neerutorukeste epiteelist. Roosasid (eosinofiilsed) ja valkjaid (lipiidid) rakukogumikke ümbritsevad õhukesed stroomaväädid kapillaaridega. Harva eosinofiilsed struktuuritud nekroosikolded. |
|
|
Melanoma malignum. Pahaloomuline melanoom. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Melaniini valmistava koe kasvaja. Pahaloomuline, mittevalminud. Parenhüüm: rakkude pesad, melaniinisisaldus varieerub. Raskekujuline rakuline atüpism: väga eri suurusega ja kujuga rakud. Tuumad värvuvad nõrgalt, tsütoplasma eosiiniga tugevalt. Stroomaväädid. |
|
|
Oligodendroglioma. Oligodendroglioom. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Närvisüsteemi kasvaja. Valminud, kuid pahaloomuline. Ürgneb oligodendrogliiast. Normaalses ajukoes paiknevad rakud hõredalt, veresooned on norm suurusega. Kasvajalises koes on rakud tihedalt, teleangiektaasia - laienenud kapillaarid. Esineb vaid koeline atüpism. |
|
|
Glioblastoma. Glioblastoom. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Närvisüsteemi kasvaja. Mittevalminud ja pahaloomuline. Ürgneb oligodendrogliiast. Sekundaarsed muutused: nekroos (hele homogeenne ala), verevalumid (erütrotsüüdid). Kasvajakude rakurikas, esineb teleangiektaasia. Verevalumid erinevad teleangiektaasiast soonte seinte puudumise alusel. Tugevalt väljendunud rakuline atüpism: kasvajarakud ja tuumad on eri suuruse ja kujuga. |
|
|
Fibroma. Fibroom. Värving: hematoksüliin ja pikrofuksiin van Giesoni järgi. Healoomuline mesenhümaalne kasvaja. Valminud. Ürgneb kiudsidekoest. Kollageenikiud punased. Parenhüüm: põhimass: käävjad fibroblastide tüüpi rakud ja kollageenikiud. Koeline atüpism: kollageenikiudude kimbud on eri suunas ja eri paksused. Rakud ja tuumad on ühesuurused ja ühesugused. Strooma: vähe: veresooned, perivasfulaarne sidekude, lümfotsütaarne infiltraat. |
|
|
Lipoma. Lipoom. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Healoomuline mesenhümaalne kasvaja. Valminud. Parenhüüm: eri suurusega rasvkoe sagarikud. Rakud sarnanevad tavalistele rasvarakkudele. Strooma: eri suuruses sidekoeväädid, eri suuruses veresoontega. Koeline atüpism: rasvkoe sagarikud on eri suuruses. Kui stroomat on rohkem, siis on kõva lipoom (lipoma turum), kui stroomat vähem, siis pehme lipoom (lipoma molle). |
|
|
Chondroma. Kondroom. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Healoomuline mesenhümaalne kasvaja. Valminud kõhrkudekasvaja. Parenhüüm: kondrotsüütide tüüpi kasvajarakud koos kõhre põhiainega. Koeline atüpism: kõhre põhiainega rakuterritooriumid on eri suurusega, rakkude arv kõhreõõnes varieerub. Strooma: veresooni sisaldavad kiudsidekoe kogumikud ja väädid. |
|
|
Leiomyoma. Leiomüoom. Värving: hematoksüliin japikrofoksiin van Giesoni järgi. Healoomuline mesenhümaalne kasvaja. Silelihaskoe kasvaja. Parenhüüm: eri suundades põimuvad rakukimbud. Koeline atüpism: eri jämedusega ja eri suunas rakukimbud; parenhüümi ja strooma eri vahekord eri kohtades. Rakutuumad pikilõikes tömpjad, sigarikujulised ja ristilõikes ümarad. Strooma: väga vähe kiudsidekude ja veresooni. |
|
|
Fibrosarcoma. Fibrosarkoom. Värving: hematoksüliin japikrofuksiin van Giesoni järgi. Pahaloomuline mesenhümaalne kasvaja ehk sarkoom. Ürgneb kiudsidekoest. Mittevalminud. Parenhüüm: fobroomiga võrreldes tunduvalt rohkem rakke ja vähem kollageenkiude. Koeline atüpism: kollageenkiudude ja rakkude kimbud on eri suundades ja läbi põimunud. Rakuline atüpism: rakud eri kujuga, rakutuumad eri suuruse ja kujuga ja sisaldavad rohkelt kromatiini (hüperkroomsed), palju mitoose. |
|
|
Sarcoma polymorphocellulare. (Dedifferentiatum.) Polümorfrakuline sarkoom. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Pahaloomuline mesenhümaalne kasvaja ehk sarkoom. Mittevalminud, dedifferentseerunud: G4. Rakuline atüpism: äärmiselt erineva suuruse ja kujuga rakud ja rakutuumad. Kohati pole tuumad formeerunud. Lähtekude diagnoosida võimatu. |
|
|
Sarcoma globocellulare. (Dedifferenttiatum.) Ümarrakuline sarkoom. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Pahaloomuline mesenhümaalne kasvaja ehk sarkoom. Dedifferentseerunud. Anaplastiline ehk koeline päritolu ebaselge. Rakud enam-vähem ühesuguse ümara kujuga. Tuumad hüperkroomsed ja suured, tsütoplasmat vähe. Palju mitoose. |
|
|
Haemangioma cavernosum hepatis. Kavernoosne hemangioom maksas. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Valminud veresoonte kasvaja. Ürgneb venoossetest veresoontest. Kasvaja koosneb eri suurustest verega täidetud anastomoseerunud õõntest - meenutab korgaskeha. Kavernid on vooderdatud endoteelirakkude tüüpi kasvajarakkudega, vaheseintes silelihasrakud ja kiudsidekude. |
|
|
Haemangioma cavernosum cutis. Kavernoosne hemangioom nahas. Värving: hematoksüliin ja eosiin. Veresoonte kasvaja. Kasvaja on epidermise all. Kasvaja koosneb eri suurustest verega täidetud anastomoseerunud õõntest - meenutab korgaskeha. Kavernid on vooderdatud endoteelirakkude tüüpi kasvajarakkudega, vaheseintes kiudsidekude. Üksikud kavernoossed õõnsused on tromboseerunud. Basaalselt haarab kasvaja retikulaarderma alumist kihti. |
