Metsandus 3. Kt

Front 1

Mis on metsakaitse?

Back 1

Metsakaitse on metsanduse haru, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas, kultuurides, taimlas ning kahjustuste tõrjega

Front 2

Mis ja kes võivad tekitada kahjustusi metsas?

Back 2

Kahjustusi metsas võivad põhjustada:

1. Ilmastiku äärmusseisundid - temperatuur, torm, lumi, rahe

2. Loomad (põder, putukad)

3. Haigused (peamised mitmesugused seened)

4. Inimene (põlengud, saasted)

Front 3

Raiete liigitus

Back 3

1. Hooldusraie

2. Uuendusraie

3. Valikraie

4. Trassiraie

5. Raadamine

6. Kujundusraie

Front 4

Uuendusraied. Mis see on?

Back 4

Need on raied, mida tehakse metsauuenemiseks (looduslikuks või kunstlikuks) sobivate tingimuste loomiseks.

Front 5

Hooldusraiete majanduslikud eesmärgid?

Back 5

1. Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvel

2. Lüheneb raiering

3. Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine

4. Metsa rekreatiivsete (puhkemajanduslike) omaduste parandamine

Front 6

Hooldusraie bioloogilised alused?

Back 6

1. Kasvuressursi ümberjaotamine

2. Puistu liigilise koosseisu reguleerimine

3. Optimaalse tootlikkusega võrastikuga loomine

4. Valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud

Front 7

Metsakultuuride algtihedus?

Back 7

Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril.

Front 8

Milline peab olema metsakultuuride algtihedus?

Back 8

Peab olema optimaalne. Et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikkus, kuid samal ajal kultuuri rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks.

Front 9

Millest oleneb algtihedus?

Back 9

1. Kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest

2. Kasvukohatingimustest

3. Maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist

4. Istutusmaterjali olemasolust

Front 10

Puuliigi valik

Back 10

Metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist (puhtkultuurid) või mitmest puuliigist (segakultuurid)

Front 11

Lageraie eelised?

Back 11

1. Lageraietega metsa ülestöötamine oli ja on Eesti tingimustes valitsev, s.o. majanduslikult kõige ökonoomsem

2. Puidukasutuse ja raiemahtude ühe lihtne arvet pidada

3. Lageraiete järgne metsauuendamine kõige edukam 4. Saadakse vanuseliselt ja liigiliselt ühetaolised puistud5. Suurendab metsamaastiku mosaiiksust ja mitmekesisust 6. Paljude valgusnõudlike puuliikide uuendamine teiste raiemeetoditega ei ole võimalik

Front 12

Lageraie puudused?

Back 12

1. Luuakse soodsad tingimused rohttaimestiku ja võsa arenguks

2. Eriti viljakatel kasvukohtadel on hilisem hooldamise vajadus suur

3. Suur männikärsaka oht kuivadel aladel

4. Soostumise oht niisketel aladel

5. Esimestel raiejärgsetel aastatel muutused metsamaastikus lageraie alasid peetakse ebaesteetilisteks

Front 13

Kuidas vältida või vähendada putukkahjurite mõju metsale?

Back 13

1. Üraskite puhul ei tohi jätta hukkunud või mahalangenud puid metsa

2. Langetada püünispuid (märts/aprill) ja pärast nende asustamist üraskite

3. Kasulike putukate, näiteks sipelgad, säilitamine ja levitamine

4. Metsale kasulikele lindudele soodsate elu- ja pesitsemistingimuste loomine (pesakastid)

5. Hoiduda kultiveerimast esimese aasta lanke, et vältida juurekahjurite levikut

Front 14

Mis on juurepess?

Back 14

Juurepess on üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis põhjustab igas vanuses puudel tüve ja juurte mädanniku (гной)

Front 15

Juurepessu ohtlikus?

Back 15

Seda seeneliiki peetakse kõige ohtlikumaks Euroopa metsanduses.

Hinnanguliselt ulatub juurepessu poolt tekitav kahju ainuüksi Euroopas 790 milj. euroni aastas

Maailmas on teada üle 150 erineva puuliigi, mida juurepess kahjustab. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid.

Front 16

Juurepess. Levimine

Back 16

otseselt – suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu. Haigust tekitavad seeneeosed levivad õhus kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Tekkinud vigastuste kaudu puud nakatuvad.

Kaudselt - eosed idanevad värsketel okaspuukändudel, läbi nakatunud kännu juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. See variant on sagedasem. Kännud nakatuvad eriti intensiivselt just suviste raiete ajal.

Front 17

Mis on mütseel?

Back 17

Seeneniidistik

Front 18

Juurepessu tõrje?

Back 18

Juurepessu efektiivset tõrjet ei tunta.

Front 19

Juurepess. Milline on profülaktika?

Back 19

1. Tuleks hoiduda okaspuukultuuride rajamisest juurepessuohtlikesse kasvukohtadesse (endised põllumaad, paepealsed)

2. Põllumaale rajatud okaspuupuistutes tuleks hoiduda hooldusraietest

3. Hooldusraieid okaspuupuistutes tuleks teha talveperioodil, mil maapind on külmunud ja kasvavate puude tüvesid ja juurestikku kahjustatakse minimaalselt

4. Kasutada tuleks puidu kookuveol metsasõbralikku väiketehnikat

5. Võimaluse korral tuleks tekkinud kände töödelda vastavate preparaatidega (fungitsiidid). Näiteks ROTSTOP

6. Juurepessust kahjustatud puistute asemel kultiveerida lehtpuid

Front 20

Uuendusraied. Eesmärk?

Back 20

Tehakse puistutes, et võimaldada metsa uuenemist või uuendamist.

Front 21

Mis on hooldusraied?

Back 21

Hooldusraied - raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit

Front 22

Mis on valikraied?

Back 22

raied, kus metsa majandatakse püsimetsana ja kus lageraieid ei tehta. Maa-ala ei jää ühekski ajahetkeks metsata (meie oludes tuleb kõne alla kuusik, kuuse lehtpuu segapuistu).

Front 23

Mis on Trassiraie?

Back 23

Trassiraie – selle hulka kuulub kuni nelja meetri laiuse kvartali- või piirisihi sisseraie üle 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistutes;

Front 24

Mis on raadamine?

Back 24

Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks (maakategooria muutmiseks).

Front 25

Mis on kujundusraie?

Back 25

Kujundusraie - tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse eesmärgi saavutamiseks vastavalt kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks.

Front 26

Mis on lageraie?

Back 26

Lageraie - raiutakse peaaegu kõik puud raielangil 1 aasta jooksul

Front 27

Mis on turberaie?

Back 27

Turberaieteks nimetatakse neid uuendusraieid, kus lank (вырубка) raiutakse mitmes järgus (pikema aja jooksul), et luua soodsad tingimused järelkasvu tekkimiseks ja arenemiseks vana metsa turbe all või selle otseses mõjupiirkonnas.

Front 28

Millised on olulisemad putukkahjurid?

Back 28

Sellised, kes kahjustavad kasvavaid puid, pidurdades nende kasvu või viies neid hukkuni

Front 29

Kahjustuse astme järgi võib kahjurid jaotada:

Back 29

1. Primaarsed kahjurid

2. Sekundaarsed kahjurid

3. Tertsiaalsed kahjurid

Front 30

Mis on primaarsed putukkahjurid?

Back 30

Need, kes kahjustavad terveid puid, nõrgestades neid või viies hukule - männivaablased, maipõrnikas, männikärsakas

Front 31

Mis on sekundaarsed putukkahjurid?

Back 31

Asustavad nõrgestatud puid (eelnevalt seenhaigustest või primaarsete kahjurite poolt nõrgestatud) - üraskid, siklased

Front 32

Mis on tertsiaalsed putukkahjurid?

Back 32

Asustavad surnud puid, lamapuitu (лежащая древесина) (okaspuu puiduürask, lehtpuu puiduürask)

Front 33

Kuuse-kooreürask?

Back 33

1. Keskealistes ja vanemates kuusikutes sagedaim ja ohtlikum kahjur

2. 4-4,5 mm pikk, tumepruun kuni must

3. Lendlus mai esimesel poolel

Front 34

MÄNNIKÄRSAKAS

Back 34

1. Eestis leidub 3 liiki: harilik-, suur- ja väike männikärsakas (kõige levinum ja ohtlikum on harilik)

2.

Front 35

Miks on vajalik metsa sihiteadlik uuendamine?

Back 35

See on vajalik, et pärast raiet või metsa hukkumist sellel alal kasvaks uus metsapõlv - see on vajalik, et metsad ei kaoks

Front 36

Metsa looduslik uuenemine. Kuidas võib toimuda?

Back 36

1. Generatiivselt (seemnetest)

2. Vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu)

Front 37

Kas metsa looduslik uuenemine on positiivne? Miks?

Back 37

Positiivne. Sest võimaldab kokku hoida kulusid. Ka loetakse looduslikku metsa looduslähedasemaks.

Front 38

Mida on vaja seemneliseks uuenemiseks?

Back 38

Seemneliseks uuenemiseks on vaja soodsat viljakandvusperioodi, soodsaid seemnete levimis- ja idanemistingimusi

Front 39

Vegetatiivne ja generatiivne uuenemine

Back 39

Vegetatiivselt tekkinud puudel on esimestel aastatel kasv kiirem, kui seemnetekkelistel, hiljem see aga ühtlustub

Vegetatiivselt tekkinud puud on:

*üldiselt lühiealisemad

*kannatavad rohkem mitmesuguste mädanniku tekitavate seenhaiguste käes

*puit on madalama kvaliteediga (tüved kõverad(стволы кривые))

Üldiselt tuleks eelistada (näiteks hooldusraiete tegemisel) seemnetekkelisi puid, eranditeks on sanglepp ja saar

Tavaliselt jäetakse looduslikule uuenemisele alad, kus tingimused antud kasvukohale sobivate puuliikide levikuks ja arenguks on soodsad

Front 40

Ulukikahjustused metsas

Back 40

1. Negatiivset mõju metsa kasvule ja arengule võivad avaldada imetajad vaid juhul, kui nende arvukus on liiga kõrge

2. Kõige ulatuslikumaid ulukikahjustusi Eesti metsades võib põhjustada harilik põder (Alces alces)

Front 41

Kes on kahjurid ulukitest?

Back 41

1. Harilik põder

2. Metskits

3. Harilik kobras

4. Hiired