Reading...
Play button
Play button
Use LEFT and RIGHT arrow keys to navigate between flashcards;
Use UP and DOWN arrow keys to flip the card;
H to show hint;
A reads text to speech;
30 Cards in this Set
- Front
- Back
|
Soojusmasin on seade...
|
1)...mis muundab soojust tööks.
2) Soojusmasin võtab kuumalt kehalt (soojendilt) soojushulga Q1 , muudab osa sellest mehaaniliseks tööks A ning annab ülejäänud osa Q2 ära külmemale kehale ehk jahutile. |
|
|
Soojusmasina kasutegur η
|
η = A / Q1 = (Q1 − Q2) / Q1
selle maksimaalne võimalik väärtus η max = (T1 − T2) / T1 kus T1 ja T2 on vastavalt soojendi ja jahuti temperatuurid. |
|
|
Termodünaamika põhivõrrand
|
dU = T dS − p dV on sisuliselt TD I printsiip.
Ta väidab, et 1) entroopia kasvuga kaasneb süsteemi siseenergia kasv, 2) süsteemi paisumine (dV > 0) viib aga siseenergia kahanemisele (dU < 0), kui süsteem väljastpoolt soojust juurde ei saa (T dS = 0). |
|
|
Pindpinevusjõud
|
on pinnal asetsevate vedeliku molekulide omavaheline tõmbejõud.
|
|
|
Vedeliku pindpinevustegur
|
α näitab, kui suur pindpinevusjõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebimisjoone ühikulise pikkuse kohta
α = F_p / l (SI ühik njuuton meetri kohta ehk 1 N/m). |
|
|
Pindpinevusjõu mõjul püüab vedelikupiisk võtta...
|
...vähima pindalaga (sfäärilist) kuju.
|
|
|
Siirdesoojuseks (sulamis-, aurustumis- vm. soojuseks) nimetatakse
|
soojushulka, mis on vajalik vaadeldava faasisiirde teostamiseks aine massiühikuga.
SI-ühikuks on 1 J/kg. |
|
|
Siirdel suurema siseenergiaga olekusse siirdesoojus 1) ............ aines, siirdel väiksema siseenergiaga olekusse – 2)..........
|
1) neeldub
2) eraldub. |
|
|
Vedelik keeb, kui...
|
...tema küllastunud auru rõhk on temperatuuri tõstmisel saanud võrdseks välisrõhuga.
|
|
|
Keemise tunnuseks on...
|
...mullide tekkimine vedeliku kogu ruumalas ning mullide jõudmine pinnale.
|
|
|
Küllastunud auruks nimetatakse...
|
...aine olekut, milles vedel ja gaasiline faas on tasakaalus
(aurustumine ja kondenseerumine tasakaalustavad teineteist). |
|
|
Igale ainele on omane tema küllastunud auru rõhu...
|
...kindel monotoonne sõltuvus temperatuurist.
|
|
|
Kolmikpunktiks nimetatakse...
|
...olekut (punkti faasidiagrammil), milles aine kolm faasi (tahke, vedel ja gaasiline) on tasakaalus.
Faasidiagrammil lõikuvad kolmikpunktis neid faase eraldavad jooned. |
|
|
Kriitiliseks nimetatakse temperatuuri...
|
...millest kõrgemal võib aine olla vaid gaasilises olekus.
Faasidiagrammil vastab sellele kriitiline punkt. Siin tähendab faas aine agregaatolekut (gaas, vedelik või kindla struktuuriga tahkis). Jooned faasidiagrammil lahutavad eri faase. |
|
|
Reaalgaas erineb ideaalgaasist selle poolest, et...
|
...tema molekulidel on mõõtmed olemas ja molekulide vahel mõjuvad jõud.
|
|
|
Boltzmanni konstant k on...
|
...universaalse gaasikonstandi R ja Avogadro arvu suhe (gaasikonstant ideaalgaasi ühe molekuli kohta)
k = R / N_A k = 1,38 . 10 -23 J/K |
|
|
Kondensaatoriks nimetatakse...
|
...kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks.
|
|
|
Kondensaator koosneb...
|
...kahest juhtivast plaadist ehk kattest, mille vahel paikneb dielektriku kiht.
|
|
|
Kondensaatori mahtuvus C
|
on tema katete omavaheline mahtuvus.
|
|
|
Plaatkondensaatori mahtuvus
|
on võrdeline katete pindalaga S, katetevahelise aine dielektrilise läbitavusega ε ja pöördvõrdeline katete vahekaugusega d:
C = ε_0 * ε * S / d . |
|
|
Gaasimolekuli ruutkeskmine kiirus
|
(kiiruste ruutude keskmistamisel ja järgneval ruutjuure võtmisel saadud kiiruse väärtus) avaldub kujul
v_r = (3 kT/m0)^1/2 = (3 RT/M)^1/2 m0 - ühe gaasimolekuli mass M - molaarmass. |
|
|
Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand väidab, et...
|
... gaasi rõhk sõltub gaasimolekulide kontsentratsioonist n = N / V (arvust ruumalaühikus) ja ühe molekuli keskmisest kineetilisest energiast E_kk järgmiselt:
p = 2/3 * n * E_kk Sellest järeldub, et E_kk = 3/2 k T ja p = n k T k - Boltzmanni konstant. |
|
|
Üldisemal juhul E_kk =
|
E_kk = (i/2) k T
i - gaasimolekuli vabadusastmete arv |
|
|
Ideaalgaasi olekuvõrrand (Clapeyroni - Mendelejevi võrrand) seob omavahel...
|
gaasi olekuparameetreid: rõhku p , ruumala V ja temperatuuri T kujul:
p V = z R T z - gaasi moolide arv (gaasikoguse mass jagatud molaarmassiga) R - universaalne gaasikonstant. |
|
|
Mehaanilise süsteemi vabadusastmete arvuks i nimetatakse
|
süsteemi liikumist kirjeldavate sõltumatute koordinaatide arvu. Sõltumatu on selline koordinaat, mida ei saa esitada teiste koordinaatide kaudu.
|
|
|
Üheaatomilisel molekulil on vaid 3 1) .......... vabadusastet. 2-aatomilisel (N2, O2) või 3-aatomilisel lineaarsel (CO2) molekulil on 3 2).............. ja 2 3)............. vabadusastet (kokku 5). Mittelineaarsel (2- või 3-mõõtmelisel) molekulil on 4)............
|
1) kulgliikumise
2) kulg- 3) pöördliikumise 4) 3 kulg- ja 3 pöördliikumise vabadusastet (kokku 6). |
|
|
Moolsoojuste suhe κ = C_p / C_V
|
on määratud gaasi molekuli vabadusastmete arvuga i kujul:
κ = (i+2) / i |
|
|
Gaasi moolsoojus isobaarilisel protsessil C_p on suurem...
|
...moolsoojusest isokoorilisel protsessil C_V , sest isobaarilise protsessi käigus tuleb gaasi paisumisel teha tööd.
Lühidalt: C_p = C_V + R. |
|
|
Adiabaatiliseks nimetatakse protsessi...
|
mille käigus ei toimu gaasi soojusvahetust väliskeskkonnaga.
S.t. entroopia S = const. Kui soojusvahetust ei ole, siis on töö tegemine (p dV > 0) võimalik vaid siseenergia kahanemise arvelt (dU < 0). |
|
|
Isokooriliseks nimetatakse protsessi...
|
mille käigus gaasi ruumala ei muutu.
kehtib Charles’i seadus: kui V = const, siis p / T = const. Väljastpoolt saadav soojus dQ läheb ainult siseenergia suurendamiseks (paisumist ei ole, dV = 0) |
