• Shuffle
    Toggle On
    Toggle Off
  • Alphabetize
    Toggle On
    Toggle Off
  • Front First
    Toggle On
    Toggle Off
  • Both Sides
    Toggle On
    Toggle Off
  • Read
    Toggle On
    Toggle Off
Reading...
Front

Card Range To Study

through

image

Play button

image

Play button

image

Progress

1/55

Click to flip

Use LEFT and RIGHT arrow keys to navigate between flashcards;

Use UP and DOWN arrow keys to flip the card;

H to show hint;

A reads text to speech;

55 Cards in this Set

  • Front
  • Back
Anatomia on
( ladina keeles - anatomia, kreeka keeles - anatome) on õpetus organismi
ehitusest ja erinevate ehituslike üksuste omavahelistest suhetest.
Füsioloogia on
(ladina keeles - physiologia, kreeka keeles - physis - loodus, logos - õpetus) on
õpetus organismide elulistest talitlustest. Ta seletab, kuidas keha erinevad ehituslikud
üksused töötavad.
ÜLESEHITUSLIKUD TASANDID
1.Keemilised ühendid
2.rakuline tasand
3.koeline tasand
4.organi tasandi
5.Süsteemne tasand(moodustunud mitmest erinevast organist, mis täidavad analoogset
ülesannet.)
6.ORGANISM
ORGANISMI SÜSTEEMSED TASANDID
1. KATTESÜSTEEM
2. SKELETISÜSTEEM
3. LIHASTE SÜSTEEM
4. NÄRVISÜSTEEM
5. ENDOKRIINSÜSTEEM
6. KARDIOVASKULAARNE SÜSTEEM
7. LÜMFAATILINE JA IMMUUNSÜSTEEM
8. HINGASISELUNDITE SÜSTEEM
9. SEEDESÜSTEEM
10. KUSESÜSTEEM
11. REPRODUKTIIVNE SÜSTEEM
Tasandit, mis jaotab inimese keskkohast
vasakuks ja paremaks pooleks, nimetatakse?
Mediaantasandiks ehk keskpidiseks
tasandiks.
Horisontaal- ehk transversaaltasapind
läbib keha horisontaalselt ja jaotavad selle
ülemiseks e. kraniaalseks ( cranium –
kolju ) ja alumiseks e. kaudaalseks
( cauda – saba ) osaks.
Kehaosa, mis asub mediaantasapinnale
lähemal, nimetatakse
keskmiseks ehk mediaalseks (medialis).
Kehaosa, mis asub mediaantasapinnast
kaugemal, nimetatakse
külgmiseks ehk lateraalseks (lateralis ).
Kerele lähemal asuvat osa nimetatakse
lähimiseks ehk proksimaalseks
(proximalis),
Kehast kaugemal asuvat osa nimetatakse
kaugmiseks ekh distaalseks (distalis).
!!!
Kehaosa võib olla:
1
välimine
externus
sisemine
internus
süva
profundus
pindmine
superficialis
ülemine
superior
alumine
inferior
eesmine
anterior
tagumine
posterior
kahe struktuuri vahel
intermedius
Mõningad üldkasutatavad lühendid
a. = arteria arter aa. = arteriae arterid
v. = vena veen vv. = venae veenid
n. = nervus närv nn. = nervi närvid
m. = musculus lihas mm. = musculi lihased
dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum )
sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum )
PEA
CAPUT
otsmik
FRONS
kiir
VERTEX
kukal
OCCIPUT
oimud
TEMPORA
KAEL Ja päriskael
COLLUM
kuklatagune
NUCHA
KERE
TRUNCUS
rind
PECTUS
kõht
ABDOMEN
kube
INGUEN
selg
DORSUM
nimme
LUMBUS
tuhar
CLUNIS
ÜLAJÄSE
MEMBRUM SUPERIUS
vaba ülajäse:
õlavars
BRACHIUM
küünarvars
ANTEBRACHIUM
käsi
MANUS
ranne
CARPUS
kämmal
METACARPUS
sõrmed
DIGITI MANUS
käe selg
DORSUM MANUS
käe pihk
PALMA MANUS
ALAJÄSE
MEMBRUM INFERIUS
vaba alajäse:
reis
FEMUR
säär
CRUS
jalg
PES
kand
TARSUS
pöid
METATARSUS
varbad
DIGITI PEDIS
jala tald
PLANTA PEDIS
jala selg
DORSUM PEDIS
ülakõht
keskkõht
allkõht
epigastrium
mesogastrium
hypogastrium